Keskpanga teatel ei kajasta suur ülejääk mitte niivõrd Eesti ekspordi tugevust, kuivőrd kaubavahetuse mahu üldist vähenemist.

Kuigi nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kahanesid, põhjustas impordi kiirem kokkutõmbumine kaupade-teenuste ülejäägi kasvu, märkis pank.

Jooksevkonto ülejäägi suurenemise põhjustas ka investeerimistulude aeglasem väljavool, kuna aasta keskel maksti pangandussektoris erakorralisi suuremahulisi dividende. Väljavoolu vähendas eelkõige dividendidelt Eesti riigile makstud tulumaks.

Euroopa Liidu tõukefondidest laekus mullu taristuobjektide arendamiseks veidi enam raha kui 2014. aastal. Kapitali väljavool finantskontolt oli ühe miljardi euro võrra suurem kui sissevool ning põhilised väljavoolukanalid olid portfelli- ja muud investeeringud.

Eesti on välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest Ungari järel teisel kohal – 2015. aasta lõpu seisuga oli välismaiste otseinvesteeringute positsiooni maht Eestis peaaegu sama suur kui sama aasta sisemajanduse kogutoodang.