Josing rõhutas, et me ei saa olla kindlad, et maksude tõstmise puhul nii palju raha ka riigile reaalselt laekub. Näitena tõi ta esile Ungari, kus määratud maksud on Eestist kõrgemad, kuid laekumised sellest hoolimata suhteliselt väiksemad kui Eestis ning riigis on probleemid ka laialdase varimajandusega.

Uuringu andmetel on varimajandus Eestis viimatel aastatel tuntavalt vähenenud ning see on Josingu sõnul majanduskasvu tingimustes täiesti loomulik, sest illegaalse kauba ja ümbrikupalkade järele puudub nõudlus, maksudistsipliin on parem ning samuti soosis varimajanduse osakaalu vähenemist Eesti kindel maksupoliitika.

Varimajanduse vohamine sõltub peamiselt riigi haldussuuutlikkusest (kas maksude maksmist ja kontrolli suudetakse tagada), avalikul arvamusel (kas kodanikud saavad riigilt oma maksude eest midagi vastu), kodanike teadlikkusel (kas näiteks tuntakse ära illegaalset kaupa) ning sellest, kas varimajanduses osalemine tasub rahaliselt ära.

Seega tuleb Josingu hinnangul eriti praegusel majanduslanguse ajal olla selles valdkonnas eriti tähelepanelik, sest varimajanduse näol on tegu riigi jaoks olulise tulukaotusega. Samuti rikub see ausat konkurentsi ettevõtluses. Lisaks toonitas Josing salaalkoholi ja -sigarettide ohtlikkust inimeste tervisele tuues näiteks kunagise nn metanoolitragöödia.

Josing ütles lõpetuseks, et võimalike maksupoliitiliste muutuste tagajärgi tuleb kindlasti enne otsustamist põhjalikult analüüsida. “Muidu võib juhtuda, et tahtsime parimat, aga kukkus ikka välja nagu Lätis.”