"Võib küll eeldada, et taolised preemiad töötajat väga ei motiveeri, kuna ta saab need preemiad niisama kätte, isegi kui ta selleks mitte midagi ei tee," sõnas Kuusler, kuid lisas, et töötajas tekib siiski tahtmine selle eest midagi vastu anda.

Sama lugu on kingitustega teatud sündmuste puhul, mis panevad inimest tundma, et nad on subjektid, mitte objektid.

Lisatasu maksmine on tööandja otsus, kuid siiski peaksid ettevõttes olema väga selged kriteeriumid, mille alusel lisatasu makstakse, et keegi ei saaks öelda, et teda on diskrimineeritud.

Lisatasu peaks enamasti siiski vastama töö tulemusele. "Loomulikult võib see vastata ka ettevõtte tulemusele, aga sellisel juhul ei pruugi see olla töötaja jaoks piisavalt motiveeriv," rääkis Kuusler.

Lisatasu peab olema piisavalt suur ning erinevates kirjanduslikes allikates on motiveerivaks summaks märgitud 15 protsenti töötasust. "Samas ei saa lisatasu olla ka liiga suur osa töötaja põhitasust, kuna vastasel juhul tekib töötajatel ülemäärane pinge lisatasustatava tulemuse saavutamisel."

Tasustada võiks nn kolme K-d - kogust, kiirust, kvaliteeti.