Jõustuv keeleseadus toob tänavapilti rohkem eesti keelt

 (40)
Jõustuv keeleseadus toob tänavapilti rohkem eesti keelt
Foto: Ester Vaitmaa

Juulis jõustub Eestis uus keeleseadus, mis piirab võõrkeelte kasutamist kaupade müümisel ja teenuste osutamisel.

Eestikeelsuse nõue puudutab nüüd ka avalikku kohta paigaldatud viitasid, silte, ettevõtte liiginimetusi, välireklaami ning juriidilise isiku teadaandeid, kirjutas Hedman Partnersi jurist Kerttu Sarapuu Äripäevas.

Alternatiivselt võib sellisele avalikus kohas antavale teabele lisada teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal.Ettevõtte liiginimetuse avaliku kasutamise regulatsioon tähendab seda, et näiteks ärihoonetele paigaldatud võõrkeelsete sõnade juurde tuleb lisada täpsustav teave. Näiteks hispaaniakeelne üldnimetus "plaza" hoone seinal tuleb muuta eestikeelseks või lisada sellele hoonet identifitseerida võimaldav teave nagu "büroo- ja kaubandushoone" vmt. Sama puudutab näiteks ingliskeelseid sõnu nagu "lounge", "bar", "shop" või "club" määratlemist vastavalt salongi, baari, kohviku, poe, klubi või muu äritegevuskohana.

Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb selle võõrkeelses sõnalises osas sisalduv oluline teave esitada ka eesti keeles. Kaubamärgiõiguse mõistes puudutab see eelkõige tähiseid, mis näitavad kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi ehk teisisõnu kirjeldavad kaupu ja teenuseid. Näiteks pesutooteid tähistava tuntud Eesti kaubamärgi BonBon Lingerie juurde tuleb sellisel juhul lisada teave, et tegu on naistepesuga. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.

Siiski on kaubamärgi kasutamisel seaduseteksti lõplikus versioonis ette nähtud väike erand. Nimelt eestikeelne teave tuleb esitada viisil, mis ei kahjusta kaubamärgi eristusvõimet ning ei kohaldata nõuet, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. Riikliku järelevalve tegija on keeleinspektsioon.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare