Juba kuuendik Eestis joodavast viinast tuleb Lätist
Mais oli piirikaubanduse osakaal liidu andmeil 10%. "Läti piirikaubandus muutub iga kuuga üha tõsisemaks maksuprobleemiks," ütles liidu tegevjuht Nele Peil pressiteate vahendusel. "Alates jaanuarist on müük Läti piirikaupluste kaudu iga kuuga kahekordistunud ning ainuüksi alkoholi maksude pealt jääb Eesti tänavu 15-20 miljonist ilma."
"Ettevõtluse poolelt vaadates paneb imestama, et riigiametnikud ja poliitikud suhtuvad kümnete miljonite laekumata jäämisse nii kergekäeliselt, tõdedes et summad on liiga väikesed aktsiisipoliitika ümber vaatamiseks,“ lisas Peil.
Peili sõnul ei ole alkoholiostude vähenemine ametlikes müügikohtades tingitud alkoholitarbimise hoogsast vähenemisest, nagu valitsus väidab, vaid piirikaubanduse mahu ja mõju tohutust kasvust.
"Piirikaubandus on üle kasvanud salakaubanduseks ning alkoholi soetavad käest kätte ka muidu heal järjel kodanikud," märkis Peil. "Piirikaubanduse ja salaturu tõttu on väikeste maapoodide ellujäämine küsimärgi alla sattunud ja suured kaubanduskeskused on hoiatanud, et alkoholituru äralangemine võib kergitada toidukaupade hindu."
Alkoholitootjate liidu hinnangul tuleks olukorra päästmiseks tänavune aktsiisitõus tagasi pöörata ning tõsta aktsiise inimeste palgakasvuga samas tempos. Alates märtsist on aktsiisi laekumine riigieelarvesse üsna püsivalt 10% madalam kui mullu, langedes kokku turu liikumisega Lätti, teatas liit.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmed tuginevad liidu liikmete tänavuse esimese poolaasta müügile Eesti-Läti piirialade spetsialiseeritud kauplustes ning võtavad arvesse liidu liikmesettevõtetele esitatud tellimusi ja müügiprognoose tänavuseks, teatas liit. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu 11 liiget müüvad kokku ligi 70% Eesti kangest alkoholist ja veinist.
