Juhan Parts: kaaluda võiks põlevkivi kaevandamismahu suurendamist
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna alanud rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil, et tuleks kaaluda põlevkivi kaevandamismahu suurendamist.
Parts rõhutas oma kõnes põlevkivienergeetika olulisust Eesti energiajulgeolekus ning kiitis saavutusi teadus- ja arendustöödes, tänu millele on põlevkivi kaevandamise keskkonnakahjud "drastiliselt vähenenud".
"See annab meile võimaluse uuesti kaaluda, kas praegused kaevandamispiirangud (20 miljonit tonni aastas) on ikka kohased või on ehk ruumi kasutada rohkem põlevkivi samade või isegi väiksemate mõjudega keskkonnale," ütles Parts.
Minister rõhutas, et põlevkivi on taganud Eestile energiajulgeolekus unikaalse positsiooni ning on väga oluline, et Eesti suudab ise oma energiavajaduse katta.
Samas on keskkonnaministeerium nii kaevandamismahtude kui keskkonnamõjude küsimuses teistsugusel seisukohal.
Ministeeriumi viimaste aastate analüüsid on näidanud, et tekkivate põlevkivijäätmete hulk ei ole aastatega vähenenud ega nende taaskasutus suurenenud.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kirjutas kevadel valminud uuringule toetudes 15. aprilli Eesti Päevalehes, et praeguse aastase kaevandamismahu suurendamine ei ole realistlik. „20 miljoni tonni piiri tõstmist mina keskkonnaministrina toetada ei saa. Meie loodus lihtsalt ei jaksaks seda taluda.“
Minister märkis, et jäätmete hulgas ja süsihappegaasi õhkupaiskamises inimese kohta on Eesti Euroopa „esirinnas“ ning lõviosa, ligikaudu 80% nii ühest kui ka teisest on ainuüksi põlevkivitööstuse tulem. Ühe tavalise Eesti pere põlevkivist toodetud elektri tarbimine tekitab aastas kuus tonni jäätmeid – tuhka ja aherainet.
Lisaks kasutab põlevkivisektor aastas neli korda rohkem vett kui kogu ülejäänud Eesti kokku ning paiskab õhku pea 100% siinmail tekkivast väävlisaastest, rääkimata füüsilisest kahjust loodusele, mida karjäärid ja kaevandused põhjustavad.
Pentus-Rosimannus nentis, et põlevkivijäätmete hulk pole aastatega vähenenud ega nende sisuline taaskasutus suurenenud.
„Kuidas seda meile energiasõltumatuse andnud rahvuslikku rikkust tulevikus niimoodi kasutada, et negatiivne keskkonnamõju väheneks, see on valitsuse algatatud uue põlevkivi kasutamise arengukava kõige olulisemaks teljeks. Kõik muud tegevused ja suunad peavad sellest eesmärgist lähtuma,“ rõhutas minister.
