JUHTIMINE & KARJÄÄR: Eelotsus maandab maksuriske
Konkreetset tehingut arvestav maksuhalduri seisukoht tagab suurema õiguskindluse ning aitab maksumaksjal sooritusi paremini plaanida ja riske maandada. Maksumaksjate liit (EML) peab eelotsuste süsteemi sisseviimist maksukeskkonna jaoks positiivseks, ka kaubandus-tööstuskoda (EKTK) on seda toetanud ja vajalikuks pidanud.
MTA peajuristi Tanel Moloki sõnul on eelotsuste andmine käivitunud ootuspäraselt. “Taotluse esitajad soovivad enne tehingu sõlmimist kindlust selles, kas maksuhaldur näeb maksuõiguslikke tagajärgi sarnaselt nende endaga või erinevalt,” selgitab ta. “Siduv eelotsus annab taotlejale kindluse, et maksuhaldur – olles enne tehingu maksustamisele siduva hinnangu andnud – ei saa seda tulevikus ilma uute, taotluses kajastamata oluliste asjaolude ilmnemiseta muuta.”
“Mitteformaalne eelotsuste süsteem on järelepärimiste näol aastaid toiminud,” märgib
PricewaterhouseCoopersi maksukonsultant Erki Uustalu. “Olles avalikustanud maksuametile kõik olulised asjaolud ja neid tehingu tegemisel järginud, võis ka siis pidada saadud seisukohta õiguslikult siduvaks.”
Positiivseks peab ta eelotsuse põhjalikumaid selgitusi – mis aitavad maksuhalduri mõttemaailma paremini tabada – ja nende kokkuvõtete avalikustamist, mis peaks tagama seaduste ühetaolise rakendamise. Uustalu loodab, et avalikustamiseni jõutakse lähiajal.
Kümne eelotsuse taotluse puhul nõustus MTA taotleja õigusliku hinnanguga ja leidis, et ta on tehingu maksuõiguslikest tagajärgedest samamoodi aru saanud kui maksuhaldur. Kuuel juhul ei olnud MTA pakutud lahenduskäiguga nõus ja andis maksunduslikele tagajärgedele oma hinnangu. Kahel juhul maksuhaldur eelotsust ei andnud ja vastas nagu selgitustaotlusele. Oma taotlusest loobus kaks isikut.
Maksuküsimusi seinast seina
Moloki sõnul ei saa esile tuua läbivaid teemasid: taotluste sisu varieerub alates eluaseme võõrandamisest mitme alalise ja peamise elukoha puhul kuni optsioonide ja likvideerimisjaotise maksustamiseni. Eelotsust on küsitud seotud isikute vahel sõlmitud tehingute, kinnisvara võõrandamise, erisoodustuste ning aktsiakapitali vähendamise ja äriühingu jagunemise tulemusena tehtavate väljamaksete maksustamise kohta.
Põhjapanevate üldistuste tegemiseks on regulatsioon kehtinud alles lühikest aega. “Eelotsuste arv näitab, et nende järele on vajadus, kuid võrreldes Soomega on arenguruumi küllaga,” kommenteerib EKTK poliitikakujundus- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts. “Eelotsuste arv kasvab ka Eestis, kuid just väikeettevõtte puhul võib nende taotlemist takistada kaasnev kulu. Lisaks riigilõivule tuleb ettevõtjal, kel endal põhjalikud maksuteadmised puuduvad, arvestada vajadust küsida taotluse koostamiseks abi maksukonsultandilt.”
Paltsi sõnul tuleb eelotsuste rakendumist hinnates jälgida, kui siduvaks need tegelikkuses kujunevad. Selleks on süsteem toiminud liiga lühikest aega.
EML-ile teeb muret eelotsuste sisuline pool. Vanemjurist Martin Hubergi kinnitusel on liidu juristid näinud kolme juriidiliselt nõrka otsust. “Jääb mulje, et “Sylvesteri õppetund” on teinud ametnikud ettevaatlikuks ja nad ei julge enam anda positiivse sisuga eelotsuseid, vaid üritavad välja mõelda ükskõik kui jabura põhjuse, et muuta mittemaksustatav tehing maksustatavaks.”
Seaduse kohaselt peab maksuhaldur lisaks eelotsustele andma maksumaksjatele teavet, koostama selgitusi ja juhendeid. Just neid on Hubergi sõnul maksuhalduri praktika ühtlustamiseks vaja senisest märksa aktiivsemalt välja anda.
Eelotsus on maksuhaldurile siduv, kuid maksumaksjale soovituslik. Kui ta otsuses toodud seisukohtadega ei nõustu, võib ta teha nii, nagu õigemaks peab. Praegu on välistatud eelotsuste kohtulik vaidlustamine, mida seadusandja võiks kaaluda. Hubergi sõnul jääb MTA tõlgendusega mittenõustuv maksumaksja ebakindlasse seisu, sest ta ei saa kohtusse pöörduda enne, kui on teinud tehingu ja MTA maksuotsuse.
Mida eelotsust taotledes vältida
•• Taotluses tuleb kavatsetavad tegevused detailselt lahti kirjutada, selgitada asjaolusid ja anda neile omapoolne maksuõiguslikke tagajärgi puudutav hinnang. Taotluse info puudulikkusest teavitab MTA esitajat e-kirja teel.
•• Eelotsust ei saa korraga taotleda lisaks taotlejale endale ka teiste äriühingute või füüsiliste isikute osas.
•• Taotlusele pole vaja lisada dokumente, mille esitamise järele puudub sisuline vajadus, kui need on kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu või kujutavad endast avalikku teavet.
•• Eelotsuse taotlemisel tuleb arvestada, et selle andmise tähtaeg on 60 (keerukamatel juhtudel kuni 90) kalendripäeva taotluse saamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Mõistlik on taotleda eelotsust aegsasti juba tehingute plaanimisfaasis.
•• Lisaks MKS-i asjakohastele sätetele (§-d 911 –9112) on eelnevalt kasulik tutvuda ka praktilise juhendmaterjaliga MTA veebilehel.
Allikas: MTA
