Juhtkonna tasude avalikustamine muutub rangemaks
Uude, sellest aastast kehtima hakanud, raamatupidamise seadusesse on rangemalt sisse kirjutatud kohustus avaldada ettevõtte tegevusaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik aruandeaastal saadud tasud. Uute nõuetena ka neile antud soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused. Uus säte hakkab puudutama 2003. aasta kohta koostatavat aruannet.
Äripäeva eelmise aasta lõpus tehtud uuring näitas, et praegu on tegevusaruanded koostatud enamikel äriühingutel väga üldsõnalisena, minnes sellistest seadusega pandud kohustustest üldse mööda.
“See on küll asi, mis nüüd nõuab harjumist,” ütles maksumaksjate liidu juhatuse liige Anne Nuut. Ta tunnistas, et tegevusaruandesse majandusaasta aruande ühe osana, suhtutakse üldiselt hoolimatult. Ettevõtete juhtide asemel, kelle kohustus see äriseadustiku järgi tegelikult on, teevad töö suhteliselt kuivas ja sisutus vormis ära raamatupidajad.
“Raamatupidajatele võiks küll öelda, et nad katsuks teha nii, et tegevusaruanne tuleks ettevõtte juhtkonnalt, kes teavad, mis ettevõttes toimub ning millised on plaanid,” rääkis ta.
Rahandusministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja kohusetäitja Hjalmar Liivik kinnitas, et juhtkonna tasude ja muude tulude avalikustamine tegevusaruandes on kindel seadusest tulenev kohustus. Kuna eesmärgiks ei ole teada saada kui palju juhtkonna liikmetest keegi palka saab, vaid tuua välja üldine juhtkonnale tehtud kulutuste suurus, piisab ka tasude ja soodustuste üldsummast, täpsustas ta.
“Kui seda kohustust ei täideta, peab ka audiitor tegevusaruannet auditeerides tooma oma järeldusotsuses välja, et aruanne ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja kes ikka tahaks, et ettevõtte kohta seda öeldakse,” lausus ta.
Samas ega muud sanktsiooni tegevusaruandes seaduse mitte täitmise kohta ei olegi, tunnistas Liivik. Põhimõtteliselt peaks seda reguleerima karistusseadustik, kuid kui otseselt ei ole kellegi huve kahjustatud, pole Liiviku sõnul võimalik ka sanktsioonidest rääkida. “Kellelegi sellepärast trahve ja areste määrama ei hakata,” lausus ta.
Uue raamatupidamise seaduse kohaselt kaob suurel osal Eesti ettevõtetest tegevusaruande koostamisel ka hea audiitori järeldusotsuse saamisest tulenev motivatsioon ära. 2003. aasta aruande auditeerimiskohustus tekib uue seaduse kohaselt nimelt vaid nendel ettevõtetel, kelle netokäive ületab kuut miljonit krooni, bilansimaht on üle kolme miljoni krooni või kellel on enam kui viis töötajat.
Äriregistri andmetel ületab käive kuut miljonit krooni vaid veidi üle kümnendikul Eesti äriühingutest.
