Ligi sõnutsi on ta olnud müümise poolt tingimusel, et see tooks knowhow (oskusteabe) ja lisainvesteeringu. Oskusteave on praegu aga pigem riigi käes, sest riigil on poliitiline kontroll oma maavarade üle. Kui riik muudab maavarade kaevanduslimiite, siis oleks see Ligi sõnul petmine. Eesti Energia tuleviku teeb ebaselgeks Pariisi kliimakokkuleppega kaasnev põlevkivienergeetika piirang.

„Eesti Energia tulevik on tume. Ja ärme läheme investoreid petma,“ lausus ta.

Debati teise osapoole, ettevõtja Raivo Heina sõnul on erastamise puhul igal asjal oma hind ning eraettevõtjad on harjunud riske võtma. „Eraettevõtte igapäevane sõber ongi risk,“ tõdes ta.

Ligi märkis, et ei kujuta Eesti Energia puhul õiget hinda ette, olukorras kus ka õlitööstuse tehnoloogia on riigi omand. Seetõttu ei näe ta võimalust, et rahvaaktsiana tuleks Eesti Energiasse uus knowhow. „Pigem on selles pettuse risk sees,“ lausus ta.

Raivo Heina sõnul annaks riigiettevõtete erastamine rahvale võimaluse raha teenida, kapitaliturud muutuksid elavamaks ning lisaks jääksid ära erinevad korruptsiooniküsimused.
Hea näitena tõi ta välja Tallinna Vee. „Tallinna vees on teine osapool eraettevõtja. Torusid veetakse, vesi on ka selline, et ei pea oma tervise pärast kartma ning lisaks makstakse ka omanikele häid dividende.

Debatti saab järelvaadata siit.