"Kui Raivo Heinal oleks erasektori suhtes õigus, oleks tänavad eksdirektorite kingajälgi täis - prognoosides ei eksi ainult need, kes neid ei tee," rääkis Ligi. "Minister aga saaks just sellise suhtumise eest kinga – tal nimelt on prognooside etteütlemine keelatud, oma alluvuses töötavaid prognoosijaid ja teisi eksperte peab ta aga hindama terviku järgi."

Ligi märkis, et tema ajal osutusid tuluprognoosid tegelikult meeldivalt konservatiivseteks ja pidasid vett. Rida radikaalseid seadusemuudatusi maksupettuste ja maksude vältimise vastu (kmd inf, töötamise register, piirikaubandus, kütused jt) osutusid prognoositust edukamateks.

Ettevõtja Raivo Hein ütles eile Äripäevale firmaautode käibemaksu kasinat laekumist kommenteerides, et kui ettevõtte juht paneks arvutustega mööda nii nagu rahandusministeerium firmaautode käibemaksumuudatuse tulu prognoosides, siis jääks juht oma tööst ilma.

"Juhatus teeb igasuguseid plaane ja eelarveid, üritades neid täita. Kui juhatus teeb eelarve, mis 70-80 protsenti erineb negatiivses suunas tegelikkusest, siis saab juhatus kinga. Juhatus vastutab," kommenteeris Hein asjaolu, et rahandusministeerium ootas autode käibemaksustamise muutmisest tunduvalt suuremat kasu, kui näitab praegune reaalsus.

Ärileht kirjutas aprilli lõpus, et oodatud 47 miljoni euro asemel võib aasta lõpuks firmaautodelt laekuda lisa umbes 13 miljonit eurot.

„MTA hinnangul on sõiduautode sisendkäibemaksu arvestuse muudatuse tõttu laekunud täiendavalt käibemaksu keskmiselt umbes 1,1 miljonit eurot kuus,” tõdes siis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.

Maikuu lõpu seisuga on viie kuu eest laekunud kokku umbes 6,6 miljonit eurot.
MTA andmed näitavad, et ettevõtted deklareerivad kolmandikku sõiduautosid täielikult ettevõtluses kasutatavatena ja kahte kolmandikku osaliselt ettevõtluses kasutatavatena. Ettevõtetele kuuluvate sõiduautode arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 3% võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul on osa autosid liikunud ettevõtte omandusest töötaja omandusse.

Kui laekumine jätkub sama graafiku järgi, tähendab see, et aasta lõpuks kogunev lisasumma on 47 miljoni euro asemel 13,2 miljonit eurot. Et loodetud summa kokku ei tule, hoiatasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ka paljud poliitikud. Ilmselt oli eelnõu koostajail samuti see teadmine olemas, sest eelnõu seletuskirjas nenditakse, et maksumuudatuse mõju hinnangus ei ole arvestatud võimalike muutustega tarbijakäitumises ja lisaraha ei pruugi nii palju tulla.