"Seekordset tõusu võib nimetada julgeks, aga alampalga tase ei tohiks tööhõivet veel ohustada," ütles Ligi Ärilehele. "Selle tõusu üks positiivne varjatud külg on, et see piirab pisut ümbrikupalku ja sisuliselt palga dividendidena maksmist. Samas tekib riigil sellest tõusust ka lisakulusid."

Kokkuvõttes hindas Ligi alampalga mõju eelarvele "promillikümnendike jagu positiivseks", seda seni, kui alampalga tõus ei hakka töökohti ohustama. "Eelarvekuludele sellest ruumi siiski peaaegu ei teki, sest lisamaksust on enamik automaatselt pensionidele ja meditsiinile kuluv sotsiaalmaks ning tulumaksust enamik läheb omavalitsustele," lausus minister.

Tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit allkirjastasid täna kokkulepe, millega alampalk kasvab järgmisel aastal praeguselt 320 eurolt 355 eurole ja ülejärgmisel aastal 390 eurole.