Ligi sõnul on kogu majandust kattev miinimumpalk väga vastuoluline regulatsioon, mistõttu paljudes edukates riikides, sealhulgas Saksamaal või Rootsis, ta puudubki.

"Enn Veskimägi kriitikal on seega sisu. Palk, mis näib näiteks pealinnas või kõrget kvalifikatsiooni eeldaval erialal piinlikult madal, võib keskustest väljas ja kehvema ettevalmistuse korral olla töö saamise ainus võimalus. Euroopa kriis on tõestanud, et miinimumpalkade kõrge tase on üks tööpuuduse ja majanduslanguse olulisi põhjusi," ütles Ligi Delfile.

Minister leiab, et Eestis ei ole palga miinimum küll veel tööhõivet ja majandust oluliselt piirav, aga on ikkagi vastuoluline ja paiguti ebaadekvaatne.

"Näiteks ei mõju ta sugugi ainult madalama palga maksmist välistavalt, vaid ka orientiirina, millest rohkem pole halval tööandjal või maksupetturil ametlikult vaja palka maksta," lisas minister.

Suurärimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi rääkis eile saates "Vabariigi kodanikud", et Eestis ei peaks olema kehtestatud kindlat alampalka, vaid tööandja ja töötaja peaksid ise kokkuleppele saama.

"Kui alampalgast rääkida, siis paljudele ettevõtetele on üldse arusaamatu see, et miks meil peaks olema alampalk. Tõepoolest, me ametiühingutega ei liigutanud seda aastaid ja nüüd tõstsime kokkuleppel seda 10 protsenti, aga tegelikult on sellel tõstmisel doominoefekt. See tõus läheb järgmistesse palgaastmetesse kohe edasi," ütles Veskimägi.

"Mõistlik on ikkagi see, et tööandja ja töövõtja lepivad palgas ise kokku, selleks ei pea olema alampalka määratud. See võiks olla vaba, ega kõikides Euroopa riikides ei ole samuti ju alampalka," lisas Veskimägi.

Suurärimehe sõnul saavadki Eestis alampalka veel vaid osad töötajad tekstiili- ja turvatööstuses ning õmblussektoris.