Jürgen Ligi: oleme õnnesärgis, et meil on tugevad Põhjamaade pangad
Miks on Eestis riigieelarvest palka saavate juhtide ja spetsialistide vahel sellised palgakäärid? (Näiteks kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles teenib kümme korda rohkem, kui ERSO orkestrant - 4000 eurot versus 400 eurot kuus.)
Tõenäoliselt on siin numbreid õgvendatud, aga ma ei salga, et orkestrantide madal palk läheb hinge. Kultuurile tervikuna kulutame me aga proportsionaalselt palju, mistõttu siin ei ole meeldivaid lahendusi. Majanduslik järeldus on, et see raha on liiga killustatud ja/või, et orkestrandid pole ses ametis sedavõrd koormatud, et nad ei leiaks toimetulekuks varuvõimalusi.
Kutsumus on muusikutel võimas motivaator, ent ma siiski usun, et sellise sissetulekuga poleks orkester elujõuline. Muide, rikastes riikides on orkestreid viimasel ajal ka likvideeritud, sest tõsist riiklikku tuge neile ei jätku.
Kas ja kui tõsiselt vaadatakse ümber nn eripensionid?
Uute õiguslaste tekke peaksime kiiresti lõpetama, aga seni pole kokkulepet detailides. Need on kohati objektiivsed probleemid, siiski tahaksin loota, et valimiste möödumisel asjad liikuma hakkavad. Seni on ju vaid Riigikogu enda omadega ühele poole saanud.
Kas näiteks stjuardessidel, baleriinidel jpt on ikka ja jätkuvalt ülilühikene tööstaaži nõue koos varases keskeas pensionile mineku ja riigilt pensioni saamisega?
(Kuigi iga teise elu-ala ametipidaja saab ja peab omale leidma vanemas eas mingi muu töö, et rõõmsalt 65aastaselt pensionile jääda.)
See ei tohiks nii olla, et 40aastased pensionäridena ülalpeetavaks jäävad. Sellistes ametites tuleks tagada kogumispensionilisa, ent vaja on ka lihtsalt hoiakut. Õppida ja ametit vahetada tuleb elu jooksul korduvalt.
Kas riigi jms ametnikud peavad ilmtingimata omama tööautosid koos autojuhtidega? Kas praegune seis on põhjendatud?
Õige küsimus. Meie majas ja reeglina igal pool on ametiauto vaid ministril ja kantsleril ning minu meelest on see paras.
Millal plaanite riigi ja omavalitsuste palgareformi? Samal ajal, kui permanentselt toimuvat haldusreformi?
Mõne päeva eest kinnitasin avaliku teenistuse seaduse omapoolsed põhimõtted, millele koos justiitsministriga viimast lihvi anname. Reform peab jõustuma 2013.
Millal hakatakse ühist maksuraha riigis ümber jagama mõistlikemas proportsioonides?
Mida keegi mõistlikuks peab, jääb vaieldavaks alati, aga me teeme täpsema raha suunamise nimel valikuid kogu aeg. Kahjuks tähendab eesmärkidest ja vajadustest täpsem lähtumine ka kelleltki ära võtmist, mis tekitab palju erimeelsusi. Tervikuna hindan Eesti rahakasutust suhteliselt tõhusaks, mida kinnitavad ka rahvusvahelised võrdlused.
Kui suur võimalus on Eesti riigil maksude mitmekesisusega Euroopa Liidus mängida? Kuidas teha nii, et iga maksuna antud euro oleks nähtav, aga mitte musta auku kaduv raha?
ELis on osaliselt ühtlustatud ainult tarbimismaksud, muus oleme vabad otsustama. Meie rahakasutuse läbipaistvus on tõenäoliselt maailma parimaid ning must auku ei kao midagi. Infot on lihtsalt nii palju, et appi tuleb võtta ka usaldus. Kontrollisüsteem töötab omasoodu ja on professionaalne. Ka opositsioon ning rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli komisjon Riigikogus annavad oma parima.
Kui õhukeseks soovite riiki lihvida?
Jälgige uudiseid, aga eelmärk on ikka paras ja tõhus, mitte õhuke riik. Me kuuleme ka süüdistusi, et riik on liiga tüsedaks aetud, ise pakun, et ta on peaaegu paras. Mõne asja teeksin kindlasti teisiti, kui saaksin vabalt otsustada.
Kas ja millal nähtavas tulevikus jätkub tulumaksu alandamine ja/või maksuvaba miinimumi tõus?
Tulumaksu alandamine 20%ni aastal 2015 on otsustatud. Praegu ei tea rohkem lubada, eelarve on vahepeal rängalt räsida saanud.
Sotsiaalminister maksumaksjate lahkumises probleemi ei näe. Missugune on teie seisukoht?
Kindlasti näeb probleemi tema ja näen ka mina, ja asi pole mitte pelgalt maksumaksjate, vaid lihtsalt inimeste lahkumises. See pole õnneks nii massiline kui naabritel ja kätt ette panna siin ei saa, küll aga liigume me elatustasemelt Euroopale lähemale ning huvi lahkumise vastu vaibub.
Millal Sandor Liive palka kärbite?
See palk pole minu otsustada ega tee see mulle ka muret. Mõne teise riigiettevõtte puhul ma sama ei ütleks. Aga muret teevad mulle üldiselt ikkagi väikesed, mitte suured palgad.
Juttu on olnud teie asumisest Eesti Panga presidendi kohale järgmisest aastast. Mida teie arvates tuleks Eesti Pangaga ette võtta? Või liidaksite selle hoopis rahandusministeeriumiga?
Keskpank ja rahandusministeerium, vastupidi, peavad olema rangelt lahus. Nad ajavad küll mõneti sarnast asja, ühe (esma)ülesanne on tagada hinnastabiilsus ja rahasüsteem, teisel fiskaalsüsteem. Rahasüsteem ei tohi Euroopas kannatada valitsuse eelarveliste valikute pärast. Niisiis mitte keskpangaga, vaid keskpangas saab ühtteist ette võtta. Minu silmis on temas üksjagu kasutamata potentsiaali.
Kas oleks võimalik välisriikide pankade ülevõimu Eestis ohjeldada? Või vähemalt piirata suurte rahakoguste väljavoolu?
Me oleme õnnesärgis, et meil on tugevad Põhjamaade pangad. Panganduspoliitika ja järelevalve on sellele kindlalt kaasa aidanud, aga otsus kohalikud pangad müüa oli omanike poolt ainuõige, mis on meid väga suurtest muredest säästnud. Tõsi, kas pangad läksid vahepeal uljaks ja võisid üle reageerida ka laenude piiramisega kriisi ajal. Ent laenutegevus peab olema kooskõlas majanduse väljavaadete ja riskidega ning neil on oma vastutus. Raha väljavoolu muide ei toimu, juba pikemat aega on tasakaaluolukord ehk et Rootsi pensionäride raha asemel ringleb laenuturul kohalike hoiustajate raha.
Kuidas lahendab riik VEB Fondi teema ja kui suur on sellest tulenev kulu riigieelarvele?
See pole lihtne otsus ja me alles kaalume seda.
Riigi kodanikuna olen huvitatud ka riigi maavarade kasutamise ja kaevandamise eest saadavatest hüvedest. See tähendab, et riik maksab riigi kodanikele selle eest või võimaldab kasutada mingeid teenuseid tasuta või anda abi neile, kes seda väga vajavad. Antud hetkel teenivad maavarade kasutamisest kitsas äriringkond. Miks on see nii ja kas on seda plaanis muuta?
Kaevandamiselt makstakse siiski tasu ja majandustegevuselt makse. Ent võimalik, et mõnes võtmes liiga vähe, eriti võrreldes looduskahjudega. Kaalume olukorda, aga ei ole lähiajal tasusid tõstmas.
