Jürgen Ligi riigiabi loa küsimise vajadusest: juhtisin sellele tähelepanu 2009. aastast
Nagu tavaliselt ikka, ei paljasta audit muud kui teada asju ja on mõnes asjas tagantjärele targem kui otsustajad enne. Mul rahandusministrina oli küll õnne välja öelda kõik hiljem tõeks osutunud probleemid, aga – tähelepanu! - see ei tähenda, et ma oleksin teadnud siis või teaksin praegu, mis saanuks lennuühendustest ja majanduses teistsuguste otsuste korral.
Riigiabi küsimise vajadusele juhtisin tähelepanu alates 2009. aastast. Luba küsima pidanud MKM oli pigem optimistlik, võib-olla kuna sai Brüsselist piisavalt segaseid vastuseid ja teiste riikide näited olid lootusrikkamad.
Laenude tagasisaamise probleemile juhtisin samuti tähelepanu, aga see küll asja tuum polnud, ehkki avalikkuses just raha "kaotamine" hirmsat viha tekitab.
Ühiskonna ootus oli lennuühenduse tagamine ja ekspertide prognoosid katkemise tagajärgede kohta olid süsimustad. Lennundus ei ole Euroopas enamasti kasumlik äri ja et vahetevahel peale peame maksma, oli eeldus. Küsimus oli, kuidas tõlgendab Euroopa Komisjon riigiabi reegleid.
Äriplaane ei kinnita valitsus teadlikult, see ei saa olla tema töö. Aga ka seda ma EA puhul kritiseerisin. Ütlemata siis ega praegu, et mul oleks kusagil parem.
Valitsust sõimatakse tihti Exceli-põhise mõtlemise eest, mis on muidugi nõme viis hädavajalikku arvepidamist jalust saada. Selle kõrval on tegelikult alati sisuanalüüsid.
Aga lennuühenduste puhul äkitselt on peaprobleem miinusesse kiskunud Excel. Infra puhul, mida ka lennundus majandusele on, ei ole otsekasud-kahjud iial täpselt mõõdetavad, nad ulatuvad kaugemale. Aga otsustama keegi peab ja keegi tagantjärele kriitika kirja panema.
Lennukid, muide, lendavad ka praegu, mis tolleaegses ajapinges poleks ekspertide arvates juhtunud. Korralduslikke tõsiasju seletagu korraldajad.
