Rahandusministeerium põhjendab eelnõu turbomeetodil uuele ringile saatmist sellega, et maksumuudatustest on järgmisest aastast tulu riigieelarvesse juba plaanitud ja riigikogu ei saa eelarve menetlemise käigus valitsussektori eelarvepositsiooni halvendada.

"On kavas esitada eelnõud selle aasta jooksul uuesti parlamendile. See võimaldab 2014. aasta eelarves arvestada seniste tuludega," märgib rahandusministeerium oma pressiteates.

Rahandusministeeriumi kinnitusel on analüüsitud viimasel paaril kuul toimunud aktiivse avaliku arutelu käigus tehtud muudatusettepanekuid, millest tulenevalt esitatakse uus, täpsustatud eelnõu. Eelnõu saadeti ministeeriumidele ja partneritele kooskõlastamiseks. "Huvitatud osapooltel ja partneritel on võimalik veelkord arvamust avaldada ja ettepanekuid teha kuni 9. detsembrini," teatas ministeeriumi pressiesindaja.

„Valitsus ei toeta automaksu, kuid on olnud üksmeelne selles, et sõiduautode maksusoodustust tuleb piirata juhul, kui see ostetakse firma nimele, aga seda kasutatakse ka erasõitudeks. See otsus on olnud seotud ka riigieelarve paratamatusega ning keeluga halvendada riigikogus tema tasakaalu. Eelarve koostamise käigus on sellel muudatusel olnud otsene seos teede rahastamises tekkinud lüngaga,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Mis muutub?

Ministeerium selgitas, et ettevõtluse käibemaksutagastuste eesmärk on lähtunud sellest, et sõiduautot kasutatakse ettevõtluseks. Kuna kauba või teenuse pealt maksab tarbija käibemaksu, siis topelt maksustamise vältimiseks kehtib võimalus ettevõtjal käibemaks tagasi saada.

Käibemaksuseaduse eelnõuga on kavas korrastada süsteemi ja kindlustada, et tagastust saadakse vaid ettevõttega seotud kuludelt. Seotud tulumaksuseaduse eelnõu ei sisalda enam muudatusi tööandja sõiduauto erisoodustuse reeglites. Lisaks näeb see ette töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabastuse piirmäära tõstmise 300 euroni.

Auto ostnu maksukoormus on praegu eraisiku kahjuks ja tema suhtes ebaõiglane. Seetõttu on Eesti ettevõtluses suhteliselt suur osakaal justnimelt sõiduautodel. Kui sõiduautot kasutatakse vaid töösõitudeks, ei muutu midagi ja maha saab arvata kogu tasutud käibemaksu. Erasõitudeks kasutatavate autode pealt tuleb maksta käibemaksu nii nagu seda teevad ka kõik teised Eesti autoomanikud.

Ka pärast muudatuste jõustumist jääb ettevõtja eraisikuga võrreldes soodsamasse olukorda. Sõidukite käibemaksu mahaarvamist piirab valdav osa Euroopa riikidest, üle kümne riigi ei luba midagi maha arvata.

12. novembril otsustasid Reformierakonna ja IRL-i fraktsioonid võtta menetluses olevatest käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse eelnõudest välja kogu ettevõtluses soetatavate sõidukite regulatsiooni.Nii fraktsioonide esimehed, rahanduskomisjon kui lõpuks ka rahandusministeerium ja minister Jürgen Ligi on möönnud, et eelnõu kirjutati kokku nii kiiresti, et polnud aega koostada mõjuanalüüse ega arutada kavandatavaid muudatusi partnerite ja huvigruppidega.

Kõik ettevõtjate katuseorganisatsioonid on esitanud eelnõu kohta karmi kriitikat.

Rahanduskomisjon saatis eelnõu rahandusministeeriumisse tagasi. "Nii eelnõu
mõte kui sõnastused tuleb üle vaadata ja ettevõtlusorganisatsioonidega asjad
läbi rääkida," ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester Ärilehele.