Jürgen Ligi: Ungari elas võlgu ka parematel aastatel
"IMFiga suhete katkestamine 2010. aastal ilma reaalse kokkuhoiuprogrammita ennustas probleeme tegelikult ette," kommenteeris Ligi Delfile.
"Päris selgeks sai asi siis, kui Ungari enda konsolideerimisprogramm teatavaks sai. See sisaldas ajutisi, diskrimineerivaid ja kulusid suurendavaid abinõusid püsivate, laiapõhjaliste ja säästvate asemel. Näiteks kehtestati seal ajutised maksud ja lõivud pangandusele, kaubandusele ja telekommunikatsioonile, lisatuludena käsitleti ka pensionisammaste riigistamist."
Ungaril on Ligi sõnul võlgu elamise traditsioon ka kasvuaastatest, reformidest ega kokkuhoiust neil rääkida ei olnud ning ka Euroopa Komisjon oli nende suhtes kriitiline. "Sisuline ehk struktuurne eelarve seis viimasel ajal halvenes, SKPst 80% moodustav laenukoormus nõudis teenindamist ning võlakriis lihtsalt pidi siin halvad uudised tooma," nentis ta.
Ungari reitingule anti hiljuti negatiivne väljavaade. Usaldust riigi majanduse ja juhtimise vastu vähendas ka nende valuutalaenude alla turuhinna forintitesse konverteerimine. "Haavatavaks teeb nad ka väike rahvusvaluuta, eurotsooniga liitumise eesmärk oleks neid oluliselt stabiliseerinud," ütles minister.
"IMF jaksab Ungarit toetada, kuid nagu ikka, peab kodutöö saama tingimusteta tehtud," lisas ta.
Turgude üha suureneva surve all teatas Ungari neljapäeval, et alustab IMF-iga läbirääkimisi uue ennetava kokkuleppe saavutamiseks.
Ungari majandusministeerium teatas, et alustab IMF-iga läbirääkimisi „uut tüüpi koostöö“ üle, mis ei suurenda võlga, kuid toimib „kindlustusena“ ning aitab Ungaril säilitada eurokriisi tingimustes ligipääsu rahaturgudele, vahendas Reuters.
