"See on jäänud põhimõtteliselt sama vana rasva peale, mis oli nõukogude võimu kokkuvarisemisel, aga vahepeal on olud oluliselt muutunud. Viimase 20 aasta jooksul ei ole näiteks poliitikateemalise raamatu väljaandmiseks olnud Eestis võimalik mitte kusagilt raha taotleda, pigem vaadati küsija peale, et tegemist on hulluga – kes siis poliitikateemale mingit raha annab? Rääkimata konverentsidest ja muudest üritustest, mida on tehtud kas annetuste abil või siis välismaa rahaliste toetustega. Näiteks needsamad Saksa Liitvabariigi suurte poliitiliste parteide schtiftungid on aidanud päris kõvasti kaasa," selgitas Adams.

"Praegu riigikogus olevale eelnõule (ja annaks jumal, et ta sinna takerdub) esitasid hiljaaegu mitu riigikogu liiget mitu muudatusettepanekut, millest kõige radikaalsem oli see, et loobutaks nelja maailmavaate sihtasutuse plaanist ja anda see olemasolev raha vabale väljapakkumisele, nii et kõik üksikisikud ja ühingud Eestis, kes tahaksid selle teemaga tegeleda, saaksid pretendeerida sellele rahale. See oleks mõistlikum tee edasi minna, kui tahetakse tegelikult maailmavaadet arendada. Kohe alguses neljaga alustada tundub küll täitsa ogar idee," lisas Adams.