Jüri Mõis: 90ndatel ei söendanud venelased oma raha läbi Eesti pesta. Ei peetud piisavalt turvaliseks
Siinsete pankade kaudu ei söandanud vene maffia oma raha „läände pesta". Ütleks isegi, et kurjategijad ei pidanud Eesti kommertspanku piisavalt turvaliseks. Ja küllap nad pelgasid ka seda, et Eesti kaudu ülekantud raha ei pruugi läänes ikkagi päris puhas tunduda, rääkis üks Hansapanga asutajatest Jüri Mõis sel nädalavahetusel ilmunud LP-le.
"Kui meie 1990-ndatel panka tegime, olime ikkagi eeskätt kohalikud tegijad. Venemaalt või Aserbaidžaani poolt vaadates ikkagi endine NSVL - täpsemalt kasutati mõistet lähivälismaa. Siinsete pankade kaudu ei söandanud vene maffia oma raha „läände pesta". Ütleks isegi, et kurjategijad ei pidanud Eesti kommertspanku piisavalt turvaliseks. Arvatavasti kardeti, et mõni teine jõuk võib jälgipidi ida poolt tulnud räpasele rahale omakorda järele jõuda. Ja küllap nad pelgasid ka seda, et Eesti kaudu ülekantud raha ei pruugi läänes ikkagi päris puhas tunduda," rääkis Mõis vastates küsimusele, mis tundega tema praegu toimuvat Danske panga skandaali kõrvalt vaatab.
"Pärast 2000. aastat, kui Eesti pankadest olid saanud peaasjalikult Rootsi ja Taani pangad, kujunes vastupidine olukord. Hea oli toimetada suurte pankade Baltikumi filiaalides, kus ehk ei olnud nii suurt turvakontrolli, aga pangakonto oli ikkagi esmaklassilise Skandinaavia panga oma. Aga jah, 1990-ndatel selliseid probleeme ei olnud. Venelased häbenesid oma raha siin pesta, ei pidanud piisavalt turvaliseks."
