Jüri Mõis Hansapanga algusaegadest: pooled pankurid pandi vangi, sest nad olid lihtsalt kurjategijad

 (58)
Jüri Mõis
Jüri MõisFoto: Priit Simson

EVEA korraldas täna pealelõunal Eesti eraettevõtluse 30. aastapäeva auks konverents-auhinnagala, kus astusid üles mitmed tuntud Eesti ettevõtjad, kes jagasid oma kogemust sellest, mis on 30 aastaga Eesti äritegevuses muutunud.

Heiti Gross, kes pani 30 aastat tagasi püsti esimese erataksofirma ESRA, oli see mees, kes sai ka esimese taksojuhi loa. 1980. aastate lõpus oli tema asutatud ettevõttel üks dispetšer hotellis Olümpia, teine lennujaamas ning see oli tolles ajas väga edumeelne lahendus. Esra tootis 1989. aastal ka esimese taksomeetri Nõukogude Liidus. „Kokku pandi Lääne-Kaluris,” kirjeldas Gross.

Heiti Gross

Tema sõnul oli toona ka paljude asjade saamisega probleem, kuna tol ajal ei olnud midagi saada. „Ka autoplafoonid tuli lasta teha. Tehti siin Tallinnas, aga sellega oli ka suur tegu,” rääkis Gross. Toona oli probleeme ka lubade saamisega. „Ka autorehve ei olnud, need olid defitsiit,” lisas kunagine taksoettevõtja.

Suure muutuse tõi tema ärisse see, kui nad sarnaselt raadiojaamadega said sageduse loa. „Me pidime sõitma Moskvasse sideministeeriumisse. Ma mäletan seda, et taksopargi juht ütles, et sööb oma mütsi ära, kui Esra saab taksoloa. Ja me tulime sellega tagasi,” kirjeldas Gross. Tema sõnul sõitis ka üks tänastest linnapeadest taksoga.

Seotud lood:

Kerime aga mõned kümnendid edasi. Eestlaste loodud logistikalahenduse Taxify kaasasutaja Martin Villigu sõnul on nad tänaseks Aafrikas turuliidrid. Eelmisel aastal tehti miljardi eest sõite, sel aastal plaanitakse seda numbrit mitmekordistada. „Aafrikas tõime turule ka mootorrattad,” kirjeldas Villig.

Taxify kaasasutaja Martin Villig (esiplaanil)

Tema sõnul plaanitakse ka mitmete sõitjate ühiseid sõite kuni droonideni välja. „Taksosse on tegelikult inimesed igasuguseid asju jätnud, mis on meie kontorisse toodud,” rääkis Villig. Näiteks Taxify autodesse on jäetud elektrikitarre, tugitoole ja kast veini.

Hansapanga asutaja Jüri Mõisa sõnul oli toonaste pankurite tee teistsugune. „Eestis oli rahareformi ajal 34 panka. Pooled pankurid pandi vangi, sest nad olid lihtsalt kurjategijad,” rääkis Jüri Mõis. Ta tõi näiteks, et ka EVEA-l oli oma pank.

„Me olime enese üle väga uhked. Me tahtsime olla need, kes olid esimene Eesti. Rahareformi ajal meie kontor oli ainus ilus kontor Tallinnas. Ainus vahe oli, et internette ei olnud, telefone ei olnud ja võlaõigusseadust ei olnud,” meenutas ettevõtja.

Seetõttu alustaski Hansapank nö eliidi teenindamisest, mis tegelikult kasvasid välja Hansapanga rajajate endi vajadustest. „See kasvatas panga suureks ja ka Eesti majanduse kasvatasime suureks,” märkis Mõis. Tema sõnul oli nende eesmärgiks teha „nii nagu välismaal tehti”. „Tegelikult polnud ükski meist välismaal käinud,” lisas ta.

Jüri Mõis

„Siis me taipasime, et pangas käivad raamatupidajaid ja nemad ei julgenud mööda neid siledaid põrandaid käia, käisid mööda seina ääri,” meenutas Mõis. 1991. aasta lõpuks oli Hansapanga varade väärtuseks tänases vääringus 1,75 miljonit, teise aasta lõpuks oli see 25 miljonit eurot. „See oli kümme protsenti kogu Eesti rahva likviidsest varast,” märkis ta.

Kerime aega mõned kümned aastad edasi. Tulevikupanga Monese asutaja Norris Koppeli sõnul on nende eesmärk asendada tavapanka. „Me hakkame lähenema oma esimesele miljonile kliendile,” kirjeldas ta. Koppeli sõnul võimaldavad nad nii isikutuvastust kui pangakonto avamist läbi mobiiliäpi.

„Pangandus on tavaliselt väga lokaalne tegevus – on Eesti pangad, on Inglise pangad –, seda ei saa rahvusvaheliselt teha. Meie oma noorusuljuses otsustasime seda rahvusvaheliselt teha,” märkis Monese asutaja. Küll aga on neil seejuures terve rida partnereid üle maailma, kes seda võimaldavad.

Loe veel

„Kui praegu pakume kontosid, kaarte, arveldusi, siis plaanis on turule tuua laenud, krediidid,” sõnas Koppel, kelle ettevõte on tegutsenud vaid mõned aastad. Hetkel on neil 60% klientidest Inglismaalt, ülejäänud mujalt. „Eestist meil ei ole kliente,” tõdes ta.

Meediaärimehe, Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luige sõnul oli müstiline, kuidas Tallinna kesklinn oli 30 aastat täis nõukogude kontoreid, mistõttu pidid nad hotellis paari ruumi üürima. „Tookord oli selline usaldus meedia vastu, et ei tea, kas see kunagi tuleb tagasi,” lausus ta.

Hans H. Luik

Kuna praegu on meediat palju, siis ei ole prestiiž enam nii hea. Toonane Google oli telefonikataloogid. „Hästi palju on vaheldunud, aga see tunne [on säilinud], et me oleme suutnud hoida konkurentsi, et meid ei saa osta,” lausus Luik.

„Kui keegi kuuleb kuskil, et Eesti ajakirjandus on korrumpeerunud nagu Tallinna Sadam või Tallinna linn Edgar Savisaare ajal, siis helistage ajalehtede liitu. Meid ei ole võimalik osta,” rõhutas Luik.

Ta meenutas, et kui nad tegid telefonikatalooge, siis oli rootslane raske vaenlane. „Aga nüüd oleme me sattunud luuserite poolele. Kahju küll, aga Euroopa on suurte internetiteenuste ostja, maksustaja ja viriseja. Meil ei sünni neid suuri asju,” märkis Luik, tuues võrduseks maailma netihiiud.

EVEA konverentsi raames toimusid lõbusad vestlused teemal "30 aastat tagasi ja täna", kus terve rida tuntud Eesti ettevõtjaid jagasid oma meenutusi uskumatutest aegadest ja sündmustest 80-ndate lõpust, 90-ndate algusest. Ka astusid üles 21. sajandil tegevust alustanud ettevõtjad, kes on oma tegevusvaldkondades maailmas teerajajaks saanud.