Jüri Mõis: idast tulev must raha hakkas Eesti pangandust usaldama enne kui siinne finantsjärelevalve
Ettevõtja ja Hansapanga üks asutaja Jüri Mõis ütles rahapesuskandaale kommenteerides, et ida poolt tulev must raha hakkas Eesti pangadust usaldama enne kui seda tegid siinsed ja Euroopa Liidu finantsjärelevalve asutused.
Mõis meenutas, et 1990ndatel tahtsid suured pangad siseneda Venemaa, Ida-Euroopa ja eriti Baltikumi turgudele. Krimmi okupeerimine muutis aga tema hinnangul pankade suhtumist ja nüüd mõeldakse pigem siit piirkonnast lahkumisele. „Nüüd Danske pääses. Ega SEB poleks ka siin hea meelega. Milleks siin väikesel turul trampida," sõnas Mõis. „Pigem on see neile kergendus. Luminor on avalikult öelnud, et tahaks ära müüa."
„Finantsasutusi on minu arust meie rahvaarvu kohta liiga palju. Nad ei mahu siia ära. Nendel pole hea ja klientidel ka mitte, sest hinnad kõrged. Arvan, et kui Swedbank või SEB või Luminor tõmbab välja ja müüb portfelli maha, siis see efekt on samasugune nagu Danske kadumise puhul. Danske oli kunagi ka suur pank, aga nagu polegi enam turuosa," lisas ettevõtja.
Danske teatas 2018. aasta aprillis, et väljub kohalike ettevõtete ja privaatpanganduse klientide segmendist. Toona ütles pank, et plaanib keskenduda vaid Põhjamaade klientide tütarettevõtete ja nende rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele. Finantsinspektsioon tegi eile Danske Eesti harule ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse. Pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul.
Swedbanki värskest skandaalist rääkides arvas ta, et kui mingid kahtlased tehingud pangas aset leidsid, siis juhid sellest midagi ei teadnud. „Pangas on selline kord, et kui keegi peale telleri kellegi kontot niisama vahib, siis ta lastakse lahti," ütles Mõis. „Aga kui midagi anomaalset on, siis raamatupidajad ikka peaksid seda märkama."
Küsimusele, kas Danske Banki rahapesuskandaaliga sai Eesti maine kahjustada, vastas ta: „Ei saanud. Kas te suhtute näiteks Kaimanisaarte kodanikesse kuidagi halvustavamalt kui Jamaica kodanikesse sellepärast, et Kaimanisaared on tuntud offshore-piirkonnana?"
Täna teatas Rootsi televisiooni uudisteportaal SVT Nyheter, et Swedbank võib olla tegelenud ulatusliku ja süstemaatilise rahapesuga ligi kümme aastat. Kokku on kahtlaste Swedbanki kontode ja Danske Banki vahel Baltimaades liikunud vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni (umbes 3,8 miljardit eurot).
