Tema ise lähtub reeglist, et hoia ettevõtluses varasid 100% miinus vanus. Seega kerkib ühel hetkel küsimus, kuidas ettevõttest väljuda. Mõisa enda isikliku, kogemusliku arusaama järgi on selleks neli võimalust.

1. IPO ehk aktsiate esmaemissioon on iga ettevõtja unistus. Alati kõige parem. „IPO teeb rikkaks. Mina sain ka rikkaks, kui Hansapank läks börsile," rääkis Mõis. Aga alati ei ole see võimalik, seepärast on ka teisi väljumisvõimalusi.

2. Müük/ühinemine/suunatud emissioon. Mõis iseloomustas seda kui õnneliku lõppu.

3. Pärandamine - nii tekivad perefirmad. Mõisa arvates on pärandamine halb. „Esiteks ei tohi oma laste eest elu ära elada. Teiseks on vähetõenäoline, et sinna leitakse kõige efektiivsem juht ja otsustusprotsessid ei ole ratsionaalsed. Need on nagu riigid, kus pärandatakse võimu." Enamgi, pärandamine on Mõisa hinnangul üks majanduspidur. „Meil ei ole pärandimaksu. Californias on see 40%, lisaks kinnisvaramaks 2%. Ehk keegi ei saa muganduda oma vanemate saavutustele, vaid igaüks peab pingutama ja saavutama enda jaoks parima."

4. Likvideerimine/pankrot. Tegu on sundkäiguga. Samas on pankrot Mõisa hinnangul kaitsemeetod, mitte ründemeetod. „See on lahendus, kuidas viisakalt äri ära lõpetada," sõnas Mõis.

Gasellideks peetakse kiirelt kasvavaid väikeettevõtteid, kelle müügitulu ja kasumi kasv peab kolme aasta jooksul olema vähemalt 50 protsenti. Keskmine gasell annab tööd 13 inimesele ja palkas 2010-2012 juurde kolm inimest. Enim ehk ligi 70% on siiski 1-9 töötajaga ettevõtted. Keskmiselt kasvas gaselli käive 2,21 ja kasum 3,53 korda. Tänavu täitis nimetatud kriteeriumi 1115 ettevõtet ehk sama palju kui mullu.