Jüri Ratas: ühiskond peab õppima ettevõtjaid ja ettevõtja ametit rohkem austama

 (52)

Jüri Ratas Äriplaanil.
Jüri Ratas Äriplaanil.Foto: Taavi Sepp

Nordea kontserdimajas toimuval Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2018 rääkis peaminister Jüri Ratas Eesti majandusest ning majanduskasvu edendamisest.

„Soovin alustada tänusõnadega kõigi ettevõtjate aadressil. Ettevõtjaks hakkamine on suurima ebakindlusega silmitsi seismine. Teil on oluline ja tähtis roll meie ühiskonnas. Meie ühiskond peab õppima ettevõtjaid ja ettevõtja ametit enam austama.“

„Enam kui 5-protsendiline majanduskasv oli üllatav, kuid tegi meile kõigile rõõmu. Positiivne on tootlikkuse kasvu kiirenemine. Majanduse edasi käekäik sõltub maailma majanduse käekäigust ja loodan, et positiivsed ootused täituvad. EL ja ELi majandus on olnud kasvuteel ja kasv on viimastel aastatel kiirenenud üle kahe protsendi.“

„Eesti majanduskasvuga seoses jagan seisukohta, et meil peab olema rohkem eneseusku. Madala majanduskasvu korral kirume endid maapõhja, kiire kasvu korral loome pildi tulevast langusest. Nagu ilmaga: kui kaks päeva on olnud päikest, ütleme, et liiga palav. Kui sajab kaks päeva vihma, siis on suvi rikutud.“

„Majanduskasv esimesel poolaastal pole põhjus eneseimetluseks. Pikaajaline majanduskasv nõuab tööd ja see pole peidus valitsuse eelarves. Pigem erasektori innovaatilises plaanis. Mõelda tuleb pikaajalises plaanis, kuidas meie sissetulek jõuab järgi heaoluriikide keskmisele palgale. Meil on olemas võimekus, küsimus on selle realiseerumises.“

Seotud lood:

„Olen nüüdseks õppinud, et avalikus sektoris on vaja meelelaadi muutust, suuremat usku majanduskasvu prioriteeti, kuid see ei sünni üle öö. Majanduskasvu prioriteet peaks olema iga ametniku prioriteet. Meil on erinevaid raporteid, arengukavasid, mis on headest ja tarkadest ideedest tulvil. Seetõttu kutsusin ellu majandusarengu komisjoni. Saan teile kinnitada, et majandusarengu komisjoni orkestri esimesed proovid käivad. Saime esimesel kohtumisel teada, et välisspetsialistide laste võimalustega Eestis tuleb tegelema hakata."

Loe veel

„Tööjõus osalemise määr kasvas üle 71%, see on märk sellest, et Eesti inimene tahab töötada. Täname ettevõtjaid loodud töökohtade eest. Tööturu mündil on ka teine külg: töötajate nappus. Eriti vajalike oskustega töötajate nappus. Kevadel võtsime vastu otsuse lubada mitmes majandusharus kaasata hooajatöötajaid kolmandatest riikidest. Ma seisan selle eest, et ka ehistussektor saaks kasutada tööjõudu kolmandatatest riikidest. Lõime sisserände töörühma, kellelt ootame analüüsi ja ettepanekuid sisserände parandamiseks.“

„Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis suur. Ebavõrdsus ei ole meie majandusmudeli kontekstis lahti mõtestatud. Tuleks vaadata ka võimaluste ebavõrdsust. Need, kes ootavad, et nüüd tuleb juttu tulumaksuvaba miinimumi reformist, eksib. Tuleb tegutseda ebavõrdsuse põhjustega. Töökohtade leidmine on siin olulisem. Me peame töötama, et kõikidel oleks võrdselt hea võimalus läbi lüüa, sõltumata keelest, elukohast või sotsiaalsest positsioonist.“

„Avatus on olnud Eesti majanduse veduriks. Töötajate, kaupade ja teenuste vaba liikumine on suurendanud meie jõukust, kuid küsimus on: kuidas edasi minna? Millised peaksid olema meie vastusammud, kui protektsionistlikud meeleolud maailmas löövad laineid. Kas regionaalne integratsioon pakub meile uusi võimalusi? Me juba ühendasime elektrituru Põhjamaadega, kohe ühendame gaasi ja õige pea valmib Helsingi tunneli tasuvusuuring. Miks ei võiks Eesti ja Soome tutvustada end maailmas üheskoos, ühise investeerimispiirkonnana? Muidugi, meil on konarlik koostöö näiteks LNG terminali osas, kuid mul on soov, et arutaksime konkurentsi üle regionaalses kontekstis. Kas uute tehnoloogiatega nagu hyperloop õnnestuks korraldada Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamine? Tänu uutele tehnoloogiatele saab ühel päeval ulmest olme. Päeval, mil Rail Baltic veab kaupa Euroopasse, kutsun teid kaasa mõtlema, mis juhtuks, kui 5 miljonit inimest elaksid Eestist 1,5 tunnise sõidu kaugusel.“

„Kas meil võiks olla rahvusvahelisi kaubamärke? Küsimusi on rohkem kui vastuseid, aga ma loodan teie ja paljude teiste inimeste abile suure pildi mõtestamisel.“

Üks asi veel: ma põhimõtteliselt maksudest ei rääkinud. Maksud on olulised, kuid mitte esmaolulised pikaajalise majanduskasvu seisukohalt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare