Palgast kinnipidamisi tehes tuleb lähtuda eelkõige palgaseadusest ja täitemenetluse seadustikust. Milliseid summasid töötaja palgast kinni pidada saab, määrab esimene. Teine määrab, kui suure summa ühes kuus võib kinni pidada. Teadma peab ka kehtivat palga alammäära ning töötaja poolt ülal peetavate arvu.
Palgaseaduse järgi on palgale sissenõuete pööramine (kinnipidamine) lubatud eelkõige juhtudel, kui töötaja on saanud palka või tasusid rohkem, kui oli õigus või seoses kahju hüvitamisega või kui seda nõuab täitur täitemenetluse käigus.
Suurima võimaliku kinnipidamisele kuuluva summa leidmisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus toodud kolmest põhimõttest. Kui töötaja saab kuus palka kätte alla kehtiva palga alammäära, siis ei saagi midagi kinni pidada. Kui töötaja peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb eelmainitud summa (alammäär) iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. Ülalpidamise mõiste tuleb perekonnaseadusest, mille kohaselt võivad ülalpeetavateks olla näiteks alaealised lapsed, abikaasa, vanemad, õed ja vennad. Kolme ülalpeetava puhul saaks kinnipidamist kohaldada seega sellele palga osale, mis ületab kahte palga alammäära. Kolmandaks - kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida 2/3, seda ületavast sissetulekust aga kogu sissetuleku, kuid seda tingimusel, et arestitav summa ei ületa siiski 2/3 kogu sissetulekust.
Kirjeldatud arvutuste lihtsustamiseks on justiitsministeeriumi kodulehel olemas ka praktiline abivahend “Töötasu arestimise skeem”.