“Laenukeelu sätet on palju kordi muudetud, küll üht, kord teistpidi,” rääkis jurist Andres Vutt. “Ma ei näe kontsernisisese laenamise lubamises põhimõtteliselt probleemi, kuid meil peaks selleks paigas olema ka kontserni vastutus.”

Vutti sõnul puudub meil tänaseni kohtupraktika kontserni vastutuse küsimuses, et kui näiteks tütarfirma tehakse emafirma abil rahast tühjaks, kes siis vastutab. “Kontsernisisesed laenud võiksid olla lubatavad, kui kontserni käsitletaks meil juriidilises mõttes eraldi vastutusüksusena,” lisas jurist.

Vutt märkis, et tema arvates ei tohiks olla probleem firma majandamine ka ilma kontsernisiseste laenudeta.

Ta mainis, et Euroopa riikides on kontsernisisesed laenamised sätestatud kord nii, kord naa. Näiteks Rootsis on see keelatud nagu meilgi.

Opositsioonipoliitik Jüri Adams on täna Riigikogus vastuvõetavat võlaõigusseaduse rakendusseadust, mis lubab ema- ja tütarfirmade laenususuhteid, kritiseerinud võimaluste pärast, mis see loob väikeste OÜde kaudu tulude varjamiseks. Samuti füüsiliste isikute laenuskeemide võimaldamise tõttu väikeste varifirmade kaudu.

Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive tervitas samas muudatusi, sest see loob suurettevõttele paremad rahaliigutamistingimused.

Võlaõigusseaduse rakendusseadus, kui Riigikogu selle kolmapäeval kl 14 alanud istungil vastu võtab, peaks jõustuma 1. juulist.