•• Olin ettevõttes algul neli kuud tööl töövõtulepinguga, siis tähtajalise lepinguga. Tähtajalise lepingu kehtimise ajal lasi tööandja mu haiguse ajal lahti ilma ette teatamiseta. Teades, et oli rikkunud tööseadust, pikendas tööandja uuesti lepingut 30. septembrini. 30. septembril vallandas ta mu uuesti, kuigi olin siis ja olen siiani haiguslehel. Kas tööandja käitus õigesti?
Tähtajalise töölepingu suhtes ei kehti tähtaja saabumisel haiguse ajal lepingu lõpetamise keeld, sest tegemist ei ole tööandja algatusel lepingu lõpetamise alusega. Juba lepingu sõlmimisel saab töötaja teada, et leping võib määratud ajal lõppeda, ja selleks peab ta valmis olema, see ei tule talle ootamatult. Iseasi, kas tähtajalise lepingu sõlmimiseks oli seaduslik alus. Määratud ajaks võib töölepingut sõlmida kolmel juhul:
•• kui juba lepingu sõlmimisel on selge, et töö on ajutise iseloomuga (teatud kindla töö lõpetamine, ajutiselt ära oleva töötaja asendamine, tööde mahu ajutine suurenemine, hooajatöö);
•• kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused, s.t mingid eelised võrreldes teiste töötajatega;
•• seaduse või valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.
Töölepingus peab olema näidatud, mis alusel töölepingu tähtaeg on määratud.
Kui tähtajalise töölepingu sõlmimiseks alust ei olnud, võib küsija vaidlustada oma töölepingu tähtaja, sellest tulenevalt ka lepingu lõpetamise tähtaja saabumise tõttu ning nõuda kas tööle ennistamist koos keskmise palgaga töölt puudutud aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Samas tuleb silmas pidada, et töölepingu lõpetamine tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada ühe kuu jooksul. Pärast seda võib tööandja nõuda aegumise kohaldamist, s.t nõue kaotab kehtivuse.
