•• Töötan riigiasutuses, kus palk koosneb n-ö lisatasudest (toiduraha, korteri kompensatsioon jne). Tööandja saatis mind komandeeringusse ja maksis lähetusraha 80 kr päevas, kuid samas võttis 60 kr toiduraha maha. Kas tööandja käitumine oli seadusega kooskõlas? Praeguse seisuga pidin lähetusele peale maksma, sest komandeeringuraha maksti 800 kr, toiduraha võeti maha 600 kr ja toiduarve oli 245 kr. Samamoodi toimib tööandja ka välislähetuste puhul – maksab 50% päevaraha ja võtab samas palgast maha toiduraha nende lähetuspäevade eest, mil toitlustamine on olnud tasuta (tegelikult on maksnud vastu-võttev riik). Ehk oskate selgitada, kas tööandja teeb õigesti?
Kaitseväelase lähetuse puhul juhindutakse üldisest teenistuslähetuse korrast. Sellekohase määruse järgi võib päevaraha vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Kuna küsija tasuta süüa ei saanud, tuli talle lähetuse päevaraha maksta 80 kr.
Kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstakse kaadrikaitse-väelasele toiduraha 60 kr päevas. Toiduraha ei arvata teenistustasu ehk palga hulka. Sama seaduse kohaselt ei maksta toiduraha, kui toitlustamiskulud hüvitatakse muul alusel. Küllap teenistuslähetuse päevaraha ongi see muul alusel makstav toitlustamiskulu. Seega ei vähendata mitte lähetuse päevaraha, vaid lähetuse ajal ei maksta toiduraha – see on aga seaduslik. Iseasi, kas kaadrikaitseväelane lähetuses olles 80 kr eest päevas söönuks saab.
•• Inimene töötab kooli majandustegevust toetavas sihtasutuses majandusjuhatajana. Samal ajal töötab ta ka erafirma juhina. Sama erafirma rendib õpilaste toitlustamiseks kooli sööklat. Kas siin tekib huvide konflikt? Kas sihtasutuse juhatajal on õigus nõuda tema töölepingu lõpetamist?
Huvide konflikti osas ei saa vastata, kuna küsimusest ei selgu, kes on koolisöökla rendile andja – kas kool, kohalik omavalitsus või sihtasutus –, kes on siht-asutuse asutaja, millised on siht-asutuse majandusjuhataja õigused ja kohustused, kas tema ülesannete hulka kuulub tehingute tegemine jne. Mõistmaks paremini korruptsioonivastases seaduses sätestatut, soovitan küsijal tutvuda riigikohtu 2002. aasta 8. mai otsusega tsiviilasjas 3-2-1-55-02.
