Jurist vastab: Mis saab äriühingu kohustustest omanike vahetumisel ja ühinemisel või jagunemisel?
Risk on kindlasti olemas, kuid mitte suurem kui tavapärane äririsk. Ühinemise, jagunemise ja ülemineku puhuks on nii võlaõigusseaduses kui ka äriseadustikus ette nähtud võlausaldajate kaitse meetmed alustades võlausaldajate teavitamisest ja lõpetades solidaarse vastutusega kohustuste täitmisel. Ükski kohustus ära ei kao ning lepingud kuuluvad täitmisele vastavalt kokkulepitule. Kui äriühing pankrotistub ja likvideeritakse ilma õigusjärglaseta, lõpevad ka kohustused.
Ettevõtte üleminekul (näiteks selle müük) lähevad sinna kuulunud asjad ja õigused üle omandajale ning samuti lähevad üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused ja lepingud. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut selleks üldjuhul vaja ei ole. Samuti kehtib nõue, et ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Seega saavad nii ettevõtte võlgnikud kui ka võlausaldajad ettevõtte üleminekust kindlasti teada. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks (saab nõuda nende täitmist) viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Sellega tagatakse seaduses võlausaldajatele topelt kaitse ettevõtte ülemineku puhuks.
Ühinemise ja jagunemise korral on põhimõte suuresti sama – ükski kohustus ei kao seetõttu kuhugi. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele.
Ärinime või kasutatava kaubamärgi muutmine ei too võlausaldajate riske hinnates neile aga üldse kaasa mingisuguseid muudatusi, kuna nime kasutav isik ei muutu.
