•• Kas agendileping peab olema sõlmitud kirjalikult?
Nagu lepingute puhul üldreeglina ikka, kehtib ka agendilepingu sõlmimisel vormivabaduse printsiip. Kui pooled on täielikult kindlad, et lepingut täidetakse ja vaidlusi ei teki, võib leping olla kas või suuline. Siiski on kirjaliku lepingu sõlmimine eelistatum ning seda nõuavad ka teatud agendiga sõlmitavad erikokkulepped. Nii on enamasti nõutud kirjalikku vormi selliste agendi ja käsundiandja vaheliste kokkulepete puhul, mis võivad mittetäitmisel agendile kahju tekitada. Kirjalikus vormis peavad olema näiteks järgmised kokkulepped: agendi vastutus tema vahendatavast või sõlmitavast lepingust tulenevate lepingu teise poole kohustuste täitmise eest (delkreedere agent); agendi õiguste piiramine teiste käsundiandjate esindamisel; agendi konkurentsipiirang pärast lepingu lõppemist. Taolised kokkulepped on ilma kirjalikku vormi järgimata tühised.
Lisaks kehtib agendilepingute sõlmimisel ka täiendav põhimõte, mille kohaselt nii agent kui ka käsundiandja võivad nõuda lepingu ja selle muudatuste ning täiendavate kokkulepete sisu väljendamist teise lepingupoole poolt allkirjastatud dokumendis ehk kinnituskirjas. Seda õigust ei ole võimalik kummaltki poolelt ka ära võtta.
Et vältida hilisemaid eriarvamusi ning vaidlusi ühe või teise kokkuleppe kehtivusest, on soovitatav agendileping alati kirjalikult sõlmida ning teha seda ka lepingu muudatuste või täienduste puhul. Kirjalikus lepingus peaksid sisalduma vähemasti näiteks kokkulepe agenditasu maksmiseks, lepingu tähtaeg, kohaldatava õiguse ning kohtualluvuse valik, agendi tegevusele seatavad piirangud (territoorium, kliendid, tooted) jne.
