•• Kas aktsionäridel on aktsiate võõrandamise korral ostueesõigus?

Automaatset ostueesõigust aktsiaseltsi aktsionäridel aktsiate kolmandatele isikutele võõrandamise korral ei ole. Küll võib sellise õiguse ette näha äriühingu põhikirjas, kandes sellekohase märke ka Eesti väärtpaberite keskregistrisse (EVK).

Äriseadustiku paragrahvist 229 lähtudes tuleb meeles pidada, et aktsionäride ostueesõigus saab kehtida üksnes aktsiate kolmandatele isikutele võõrandamisel ning ainult tasuliste võõrandamislepingute puhul (müük on tasuline, kinkimine aga mitte). Seega kui aktsiad müüakse teisele aktsionärile, ei saa ostueesõigust rakendada. Sama kehtib vastavalt võlaõigusseadusele ka siis, kui ostjaks on müüja lapsed, vanemad või abikaasa.

Ostueesõigust saab kasutada vaid tervikuna, kõigi võõrandatud aktsiate suhtes, mitte aga osaliselt.

Koos ostueesõigusega tuleks põhikirja märkida ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg. Kui seda aga tehtud ei ole, tuleb lähtuda jällegi seaduses toodud põhimõttest, et ostueesõiguse kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud aktsiate võõrandamislepingu aktsionäridele esitamisest. Esmalt teatab aktsiaid müünud aktsionär müügilepingu sõlmimisest juhatusele, kelle kohustus on omakorda teavitada temale esitatud lepingust viivitamatult aktsionäre. Analoogiana võiks juhatuse poolt teate saatmisele kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise teate suhtes kehtestatud nõudeid ning teavitada lepingu sõlmimisest ja selle sisust. Kui teates ei sisaldu kogu lepingu tekst, on ostueesõigusega isikul õigus nõuda ka kirjalikult sõlmitud lepinguga tutvumist.

Mait Palts

Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist