•• Kas ostja peab ostetud kaupa säilitama ka siis, kui kaubal ilmnevad defektid?
Juhul kui kauba ostja avastab, et ostetud esemel on puudused ning see ei vasta kokkulepitud tingimustele, peaks ta sellest loomulikult kohe müüjat teavitama. Ostja peab kirjeldama, milles puudus seisneb, ning asja võimalusel alati säilitama, kuni on selge, mis sellega edasi teha. Selleks, miks tuleks puudustega asi säilitada, on mitu põhjust. Esiteks on nõnda võimalik tuvastada asja puudus ning võimalusel saab müüja siis endale võetud lepingulisi kohustusi täita ja puuduse kõrvaldada. Teiseks peab ostja ka lepingust taganemise korral (soovib näiteks raha tagasi saada) olema suuteline asja müüjale tagastama, ilma et seda oleks täiendavalt kahjustatud. Loomulikult ei ole säilitamisel mõtet ega vajadust siis, kui ostja ei soovigi müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada või kui asi on puuduse tõttu täielikult hävinud.
Näiteks tuleneb ka võlaõigusseaduse paragrahvist 229, et kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda, nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Selliste abinõude kasutamisega kaasnenud mõistlike ja tõestatud kulutuste hüvitamist saab ostja hiljem nõuda müüjalt.
Juhul kui ostja siiski asja piisavalt ei kaitse, mistõttu see halveneb (ei ole seotud asja korrapärase kasutamisega), võib tekkida ka olukord, kus ostjal tuleb tagastamisel hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
