•• Millal on dokument kätte toimetatud?
Erinevate olukordade jaoks on seadustes kehtestatud erinevad reeglid, kuidas dokumentide või muude kirjalike tahteavalduste kättetoimetamine teisele isikule peab toimuma. Nii võibki leida ühe regulatsiooni haldusmenetluse ja teise tsiviilkohtumenetluse kohta. Lisaks on eraldi reeglid ka lepingutele.
Viimaste puhul tuleks lähtuda eelkõige tsiviilõiguse üldistest põhimõtetest, ehk: ühe poole tahteavaldus eemalviibivale isikule loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tegevuskohta ei tea või see puudub, tuleb vajalik info saata teise poole elu- või asukohta.
Üsna tihti lepitakse teadete ja info edastamise kord ning sellega seotud tähtajad kokku ka lepingus. Mõistagi tuleb siis ka kokkulepet järgida. Dokumendi kättetoimetamine on oluline muuhulgas ettekirjutuste ja trahvide teatavakstegemisel. Peamiselt lähtutakse siis haldusmenetluse reeglitest. Nii loetakse dokument haldusmenetluses menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema elu- või asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses allkirja vastu üle antud.
Lisaks on riigikohus leidnud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui postiasutusel ei ole võimalik dokumenti üle anda, postiasutuse poolt isikule tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Kohtu märkuse kohaselt peaks juriidiline isik teadete mittekättesaamise riski vähendamiseks hoolitsema pidevalt oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest.
Mait Palts,
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
