JURISTI ABI: Dokumendi legaliseerimine
Ühes riigis välja antud ametlikud dokumendid ei pruugi alati olla otsekohe aktsepteeritavad teise riigi ametiasutuste poolt. Tihti on dokumendi aktsepteerimise eeldusena nõutud selle apostilliga kinnitamist või legaliseerimist. Esimene neist on veidi lihtsam ja teine keerulisem, kuid põhimõtteliselt tähendavad mõlemad seda, et ametiasutuse välja antud dokumendi õigsust kinnitab sama riigi vastava õigusega riigiasutus (Eestis reeglina vastava valdkonna ministeerium või legaliseerimise puhul välisministeerium). Kumba parajasti just vaja, sõltub riigist, kus dokumenti soovitakse esitada. Kui riik on ühinenud nn apostillikonventsiooniga, on vajalik esimene, ning kui mitte, on vajalik teine variant. Eesti, teised EL-i riigid ning veel paljud riigid maailmas on mainitud konventsiooniga liitunud.
On ka üks erand, millal apostilliga kinnitamist või legaliseerimist vaja ei olegi. See on juhul, kui riikide vahel on sõlmitud õigusabilepingud (Eestil on vastav leping sõlmitud hetkel Leedu, Läti, Poola, Ukraina ja Venemaaga). Tuleb meeles pidada, et apostilliga kinnitamine või legaliseerimine puudutab vaid ametlikke dokumente.
Kui välisriigis on vajalik mõne muu kirjaliku dokumendi, lepingu, kinnituskirja jne esitamine, võib osutuda piisavaks selle tõlkimine vandetõlgi poolt vastava riigi keelde või ärakirja õigsuse kinnitamine notari poolt. Tõlkimist võivad loomulikult vajada ka ametiasutuste välja antud dokumendid.
Täiendavat infot apostilliga kinnitamisest ja legaliseerimisest või ka vandetõlkide ja notarite kohta leiab hõlpsasti näiteks justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee.
