On selge, et kui kellegi õigust oma kinnisasja kasutada piiratakse, peaks tal olema õigus saada sellise piirangu eest ka hüvitist. Praegu puudub selleks aga konkreetne õiguslik raamistik. Küll on ministeeriumid koostanud viimaste aastate jooksul mitmeid seaduste eelnõusid, mis hüvitise maksmise korraldust reguleerima peaksid. Viimane neist on hiljuti ka ministeeriumidevahelisel kooskõlastusel olnud, mistõttu on alust arvata, et lõplik lahendus ei ole enam kaugel.

Praegu on aga tõesti olemas vaid riigikohtu lahend 2004. aasta kevadest, milles kohus osundas vajadusele määratleda selgemalt maa omaniku õigused seoses tema maale püstitatud tehnorajatiste ja -võrkude talumisega. Samas märgiti ka vajadust sätestada maa omaniku õiguslik ootus saada kompensatsiooni tehnorajatise või -võrgu talumise eest (reguleerida seaduses, kes, kuidas ja mille eest on hüvitist õigustatud saama).

Viimases eelnõus on tasuga seonduv reguleeritud lühidalt. Kinnisasja omanikule tehnovõrgu või -rajatise (maa peal, all või õhus asuvad kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikud, elektroonilise side või elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised) talumiskohustuse hüvitamine hakkaks reeglina toimuma läbi maksu- ja tolliameti, kes vastava taotluse alusel arvestab hüvitamisele kuuluva summa maha kinnisasja omaniku maamaksust. Hüvitise suurust arvestataks seaduses kindlaks määratud viisil, läbi erinevate koefitsientide ning maamaksustamisväärtuse. Tasu hakatakse eelnõu kohaselt arvestama tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 30. oktoobrist.

Kuni seaduses regulatsioon puudub, on olukord siiski lahtine ning selguse saamiseks on praegu paraku loota vaid kiirele eelnõu menetlemisele.