Kõik küsimuses mainitud järelevalve liigid on seotud ehitusega, kuid ainult ehitusjärelevalvet saab pidada traditsiooniliseks, kus järelevalvet teostab riik mõne oma asutuse kaudu, või kohalik omavalitsus. Teised kaks on seevastu otseselt omaniku (ehitise tellija) ning kaudselt ka ehitaja abistamiseks. Lisaks ehitusjärelevalvele tuleneb seadusest ka omanikujärelevalve alus. Nii ehitus- kui ka omanikujärelevalve põhinevad eelkõige

ehitusseadusel, kus mõlema peamised elemendid on ka kirjeldatud.

Autorijärelevalve sellisel tasemel ei ole reguleeritud. Viimase all mõistetakse eelkõige projekteerija järelevalvet ehitusprojektikohase ehitamise üle ? kontrollitakse, et ehitamine toimuks vastavalt projektile. Autorijärelevalve organiseerimine on vabatahtlik ning eelkõige tellija enda huvides tehtav.

Nagu mainitud, tulenevad omaniku- ja ehitusjärelevalve alused juba seadusest. Mõlema puhul loetletakse nende kohustuslikud elemendid ja pädevus. Sealt tuleb ehk ka olulisim erinevus ? esimest teostab ehitise omaniku valitud ning asjaomase õigusega ettevõtja, kes peab sealhulgas tagama ehitamise käigus tellija huvidest lähtumise (võimalikult suures ulatuses).

Ehitusjärelevalve tegijaks on aga seaduse tähenduses eelkõige kohalik omavalitsus (teatud juhul ka muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse jt valdkonnaga seotud riiklikud ametid või inspektsioonid), kes peab hoolitsema selle eest, et ehitamine toimuks riigi kehtestatud nõuetest kinni pidades.