Kuna käendamise eesmärk on vastutada, et võlgnik täidaks võlausaldaja ees oma kohustused, tuleb kõigepealt hinnata käendatava võimet neid kohustusi täita. Peale selle on nii käenduse kui ka garantii andmise kokkulepe alati soovitatav sõlmida kirjalikult ja võimalikult detailselt. Käendajal tuleks kindlasti veenduda, kas kokkulepe annab talle piisavalt tuge olukorras, kus käendatav enam ise oma kohustusi ei täida või täita ei suuda.

Fikseeri käitumisjuhised

Käenduslepingus või garantiikirjas tuleks võimaluse korral fikseerida käendatava või garantiisaaja kohustuse piirsumma, samuti käenduse või garantii kehtivusaeg.

Kuna seadus pole kummalgi juhul kindlat tähtaega määranud ning kui see ei ole tuletatav ka poolte algsest tahtest, võib tähtajata antud garantii hiljem tõsiseid probleeme tekitada ja võimaldada ka selle pahatahtlikku ärakasutamist.

Fikseerida oleks soovitatav ka käitumisjuhised võlausaldajale. Näiteks võib olla oluline, kui kiiresti ta peaks oma nõudega käendaja või garantiiandja poole pöörduma, kui on näha, et põhivõlgnik oma kohustusi õigel ajal ei täida.

Kui käendusega soovitakse tagada tulevikus tekkida võiva kohustuse täitmine, tuleks sellise kohustuse sisu kindlasti täpselt kindlaks määrata. Lisaks võib täpsustada sedagi, kuidas nõutakse põhivõlgnikult sisse summa, mille käendaja või garantiiandja on võlausaldajale tasunud.