Samuti on selleks vaja toimivat andmevahetust ja riikidevahelisi kokkuleppeid. Seega on võimalik, et ühes riigis ärikeelu saanud isik võib teises riigis oma äritegevust siiski jätkata.

Juba mitu aastat on räägitud võimalusest, et Eesti hakkaks tunnustama Soomes antud ärikeeldusid. Nüüd on vastavad eeldused reaalselt olemas ja eelnõu järgi luuakse võimalus saada informatsiooni  ärikeelu saanud ettevõtjate kohta. Eelkõige on see kasutamiseks notaritele ja äriregistri pidajale, kes vastava info alusel võivad keelduda toimingute tegemisest ja takistada ärikeelu saanud isikutel Eestis tegutseda.

Loodetavasti ei jää koostöö Soomega viimaseks. Kuna tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende eeldused ja sisu peavad olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavate ärikeeldudega, tuleb igas riigis kehtivat korda varem põhjalikult analüüsida.

Ärikeeld tähendab pankrotiseaduse järgi keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist. Keelu saab Eestis määrata vaid kohus, arvestades konkreetseid asjaolusid ja keelu põhjendatust.

Üldjuhul on ärikeeld preventiivse iseloomuga, s.t seda kohaldatakse võimalike takistuste vältimiseks pankrotimenetluses ja võlausaldajate huvide kaitseks.

Kehtivaid ärikeelde on äriregistri teabesüsteemi andmeil praegu 122, millest 24 on määratud käesoleval aastal. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on see arv ligemale kahekordistunud.

Ka ettevõtluskeelu võib saada

Peale ärikeeldude on karistusseadustiku alusel võimalik määrata ettevõtluskeeldu. Tegemist on otseselt karistusliku vahendiga, mida kohus süüdimõistetu suhtes võib kohaldada. Isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud ettevõtluskeeldu, ei tohi kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises.