Käsundisaaja hoolsus ja käsundiandja juhistest kinnipidamine on võlaõigusseaduses üsna selgelt reguleeritud, kuid aeg-ajalt tekib sellega seoses siiski probleeme. Esmalt sellest, mis on üldse käsund.    

Käsundusleping on üks teenuse osutamise lepingu alaliike. Üsna sarnane sellega on töövõtt, mida ilmselt rohkem tuntakse ja kasutatakse. Mõneti on aga käsundi põhimõtted isegi olulisemad. Näiteks tuleb käsundi regulatsiooni arvestada nii maakleri-, agendi- kui ka kaupade ekspedeerimislepingu puhul.

Käsunduslepingu poolteks on käsundisaaja ehk teenuse osutaja ning käsundiandja ehk tellija. Arvestades teenuse sisu, võib teenuse osutajat sellisel juhul mõneti nimetada isegi esindajaks.

Seaduse järgi peab esindaja teenust osutades tegutsema esindatava suhtes lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Samuti peab ta osutama teenust vastavalt oma teadmistele ja võimetele esindatava jaoks parima kasuga. Tema tegevus ei tohiks tuua kaasa kahju käsundiandja varale. Lisaks sellele peab oma majandus- või kutsetegevusega tegelev esindaja toimima ka üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tegutseda tuleb kõigiti esindatava huvides. Kui esindaja on oma kohustusi rikkunud, on esindataval võimalik näiteks nõuda ka kahju hüvitamist.

Mainitud kutseoskuste arvestamine hoolsuse määramisel on samuti üsna oluline, sest annab tellijale täiendava kindlustunde teenuse kvaliteedi suhtes.

Kui käsundiandja annab teenuse osutamiseks juhiseid, ei või hoolas käsundisaaja neid siiski pimesi täitma asuda. Eeldatakse, et tellija ei ole asjatundja, kuid teenuse pakkuja on. Juhiseid tuleb üldjuhul küll järgida, kuid ühtlasi kontrollida, et see ei tooks kaasa halbu tagajärgi. Siin on teenuse osutajal oluline jälgida, et saadud juhised oleksid mõistlikud. Vastupidisel juhul tuleks juhiste andjat sellest kindlasti teavitada. Vaidluste vältimiseks on soovitatav juhiste andmine ja selgituste küsimine kindlasti ka kirjalikult fikseerida.