•• Mis on kaugmüük?
Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt loetakse kaugmüügiks kauba (v.a uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba) võõrandamist ja toimetamist võõrandaja poolt või tema eest teise Euroopa Liidu liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Seega on kaugmüügi olulised tunnused kauba võõrandamise toimumine, kauba toimetamine teise
EL-i liikmesriiki ning nõue, et kauba saaja (ostja) ei ole selles riigis, kuhu kaup toimetatakse, registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Hea näide kaugmüügist on posti- või kataloogimüügid, sh ka internetimüük, kus müüja asub ühes liikmesriigis ning füüsilisest isikust ostja teises.
Käibemaksu tasumise seisukohast on oluline teada, et selliselt müügilt makstakse käibemaks küll müüja asukohamaa seaduse alusel, kuid samas on liikmesriigid, s.h Eesti, kehtestanud kaugmüügi korras võõrandatava kauba maksumusel põhineva piirväärtuse, mille ületamisel on kaugmüügiga tegelev müüja kohustatud ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks selles liikmesriigis, kuhu ta kaupa müüb. Pärast seda tuleb ka käibemaks tasuda teises riigis. Eestis on selleks piirväärtuseks kehtestatud kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni ning nimetatud piirmäära ületamise päevast tekib teise liikmesriigi müüjal kohustus registreerida ennast Eestis maksukohustuslaseks. Näiteks Soomes tekib registreerimiskohustus alates 35 000 eurost, Rootsis alates 320 000 kroonist, Lätis 24 000 latist. Vajadusel võib registreerimist taotleda ka varem.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
