Juristi abi: Kaupmehe pankrot võib jätta ilma nii ettemaksust kui ka kaubast

•• Mida peab tegema tarbija, kui kaupleja läheb pankrotti?

Uu­dis pank­ro­tis­tu­mi­sest ei rõõmus­ta ke­da­gi. Kind­las­ti on see eri­ti halb, kui ole­te ost­nud kau­pa või tee­nust et­te­mak­su­ga ja see on ju­ba ta­su­tud, kuid kaup al­les saa­ma­ta. Isee­ne­sest ei ole siis ka va­het, kas ole­te erai­sik või et­tevõtja – pank­ro­ti­me­net­lu­se pu­hul on kõigi õigu­sed ja ko­hus­tu­sed sa­mad. Pal­ju sõltub pank­ro­tis­tu­nud kaup­le­ja ma­jan­dus­li­kust sei­sust ja hal­du­ri ot­sus­test. Pa­ri­mal ju­hul saa­te soo­vi­tud kau­ba või tee­nu­se ja ta­su­te kau­ba eest täis­hin­na. Võima­lik on ka, et saa­te et­te­mak­su ta­ga­si, kuid soo­vi­tud kaup või tee­nus jääb saa­ma­ta. Ent võib juh­tu­da, et ise­gi ju­ba ta­su­tud sum­ma jääb ta­ga­si saa­ma­ta. Kuul­des pank­ro­tist on pea­mi­ne te­ha pank­ro­ti­hal­du­ri­ga koostööd ja esi­ta­da õigeaeg­selt va­ja­lik in­fo. Kind­las­ti ei ta­su tar­bi­jal kar­ta, et te­da ko­hel­dak­se hal­ve­mi­ni teis­test võlau­sal­da­ja­test. Võla-u­sal­da­ja­te võrd­sest koht­le­mi­sest läh­tub hal­dur ja kind­las­ti kont­rol­lib se­da ka ko­hus, kel­le­ta pank­ro­ti­me­net­lu­se kor­ral hak­ka­ma ei saa. Pank­ro­ti­me­net­lust re­gu­lee­rib eelkõige pank­ro­ti­sea­dus. Sealt tu­le­ne­vad ka nõue­te esi­ta­mi­se täh­ta­jad. Sa­mu­ti on kir­jas, mis jär­je­kor­ras toi­mub võlau­sal­da­ja­te nõue­te ra­hul­da­mi­ne.

Ena­mik võlau­sal­da­ja­te nõudeid kuu­lub ra­hul­da­mi­se­le ühel ja sa­mal ajal. Ei pea kart­ma, et mak­sunõue ra­hul­da­tak­se suu­re­mas ula­tu­ses kui et­te­mak­su ta­gas­ta­mi­se nõue või muud le­pin­gu­test tu­le­ne­vad nõuded. Kui va­rast jät­kub, maks­tak­se kõigi­le, kui ei jär­ku, siis maks­tak­se kõigi­le võrd­ne osa (prot­sent nõude suu­ru­sest). Eran­deid te­hak­se vaid nei­le, kel­le nõue on pan­di­ga ta­ga­tud. Üld­ju­hul saa­dak­se pank­ro­tist tea­da hal­du­ri saa­de­tud tea­test – seal kir­ju­tab hal­dur se­da­gi, ku­hu ja mis ajal tu­leb esi­ta­da tea­de oma nõue­test ja mil­lal toi­mub võlau­sal­da­ja­te üld­koo­s-olek. Nen­de ju­his­te õigeaeg­ne jär­gi­mi­ne on vä­ga olu­li­ne. Kind­las­ti ei ta­suks pank­ro­ti tu­le­mu­seks ala­ti pi­da­da et­te-võtte lik­vi­dee­ri­mist, sest võima­lik on näi­teks ka komp­ro­miss võlau­sal­da­ja­te ja võlg­ni­ku va­hel. Võlg­ni­ku te­ge­vu­se sel vii­sil jät­ka­mi­ne on sa­ge­li ka­su­li­kum ka võlau­sal­da­ja­te­le.