•• Mis on kinnituskiri?
Kinnituskirja võiks lühidalt defineerida suulise lepingu kirjaliku dokumenteerimisena. Praktikas esineb ikka olukordi, kus kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt. Iseenesest ei ole selles midagi valesti, sest ka suuline leping on enamikul juhtudel kehtiv. Probleeme võib tekkida siis, kui üks pooltest enam sõna ei pea või saab kumbki antud lubadustest isemoodi aru. Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav õigused ja kohustused ikkagi kirjaliku lepinguna vormistada.
Kui kokkuleppele on jõutud suuliselt, võib riskide maandamiseks kasutada kinnituskirja.
Võlaõigusseaduse kohaselt nimetatakse kinnituskirjaks kirjalikku dokumenti, mille üks lepingu pooltest saadab teisele poolele, kinnitades selles lepingu sisu ja tahet olla sellistel tingimustel lepinguga seotud. Kinnituskirja pooltele siduvuse eeldusteks on see, et kinnituskiri tuleb teisele poolele saata mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei tohi kinnituskirjas väljendatud tingimused erineda oluliselt varem kokkulepituist (lubatud on vaid ebaolulised täiendused).
Kui kinnituskirja saanud lepingu pool ei ole selles toodud tingimustega nõus, peab ta viivitamatult esitama kinnituskirja saatjale oma vastuväited, sest vastasel juhul loetakse tema vaikimine nõusolekuks.
Veel tuleb teada, et kinnituskiri on kasutatav vaid siis, kui mõlemad lepingu pooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses. Olukorras, kus üks pooltest on tarbija, kinnituskirja kasutada ei saa.
