Mõnikord arvatakse ekslikult, et äriruumi, nt kontori kasutamiseks tuleks sõlmida rendileping ning üürimine seostub vaid eluruumidega. Nii see siiski ei ole. Valdava enamiku ruumide ja ka asjade kasutusse andmise puhul on tegemist ikkagi üürimisega ning õiguse eest ruumi kasutada makstakse üüri. Isegi kui tegemist on rendilepinguga ning rendi suuruse muutmisega, tuleb lähtuda ikkagi sellest, mida ütleb seadus üürilepingute kohta, sest rendi erisätteid ei ole eriti palju.
Äriruumide üürimisel kehtib pea täielik lepinguvabadus. Kõik sõltub poolte kokkuleppest. Kui nii on kokku lepitud ja see on kõiki asjaolusid arvestades ka mõistlik, võib üüri suurust muuta kas või iga kuu. Kas see on ka põhjendatud ja mõistlik, on loomulikult iseküsimus. Võlaõigusseadus siin takistusi ei tee ning sõlmitud kokkulepet tuleb täita.
Kui eluruumide üüri tõstmine on suhteliselt rangelt reguleeritud ning näiteks alla kolmeaastase tähtajaga lepingu puhul ei võikski üüri tõstmist kokku leppida, siis äriruumide puhul selliseid piiranguid ei ole. Nagu öeldud, võib äriruumi üüri tõsta lepingus kokkulepitud tingimustel nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu korral.
Lisaks üürile võib olla üürniku kohustuseks tasuda ka lisakulude eest. Need on üüritud asja kasutamisega seotud kulud eri teenuste eest, mida võib osutada samuti üürileandja või keegi kolmas teenusepakkuja (nt koristusteenus, prügivedu, valve jms). Ka selliste kulude suurendamine peaks olema lepingus kokku lepitud.
Seaduses sisaldub ka säte, mille kohaselt peab üürileandja võimaldama üürnikul tema nõudmisel tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Kui teenust osutab kolmas isik, on selleks üldjuhul tema esitatud arve. Kuid kas juhul, kui teenust osutab üürileandja ning kõrvalkulude suurust ei ole lepingus kokku lepitud, võiks üürnik nõuda võimalust tutvuda kogu üürileandja raamatupidamisega? Mingi osaga ilmselt küll.
