Paljudel äriühingutel on parajasti käsil või jõuab kohe kätte iga-aastase üldkoosolekute korraldamine. Üldkoosole kokkukutsumisel tuleb järgida nii äriseadustiku kui ka põhikirja nõudeid. Osaühingu puhul ei ole võrreldes eelmise aastaga midagi muutunud. Koosoleku teade peab olema saadetud väikese ajalise varuga, et see jõuaks adressaadini kindlasti vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
Aktsiaseltside puhul on olukord pisut teine. Juhatus peab saatma korralise koosoleku teated kõigile aktsionäridele vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil või ka aktsionäri tegelikule aadressile. Uus on, et sama teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale, faksile või e-kirjale on lisatud teatis, et viivitamatult tuleb saata kinnitus dokumendi kättesaamise kohta. Teadet peetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja teatab juhatusele dokumendi kättesaamisest omal valikul kas kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Aktsionärile saadetavasse teatesse tuleb märkida aktsiaseltsi nimi ja asukoht ning koosoleku aeg ja koht, kas koosolek on korraline või erakorraline, päevakord ning muud olulised asjaolud. Samuti tuleb näidata, kus on võimalik arutlusele tulevate dokumentidega tutvuda, ning märkida iga päevakorrapunkti kohta ka nõukogu ettepanek.
Mittetulundusühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, lähtudes nii mittetulundusühingute seadusest kui ka organisatsiooni põhikirjast. Seaduse järgi peab koosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
