•• Mis on vahet ehitise parendamisel ja rekonstrueerimisel?
Keeleliselt tähendab parendamine paremaks muutmist ning rekonstrueerimine uuesti ehitamist, endist kuju taastades või midagi uutel alustel ümber korraldades. Seega oleks rekonstrueerimine laiem mõiste ning parendamine kitsam – tagajärg peaks olema kindlasti parem.
Ka juriidiliselt on mõisteid kasutatud erinevates seadustes erinevalt. Ehitusseadus räägib ehitise rekonstrueerimisest ja olulisest rekonstrueerimisest. Nii on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse aga juba sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Alates 2008. aastast kehtestab vastava liigitamise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Käibemaksuseaduses on kasutatud mõistet “oluline parendamine”. Seaduse kohaselt on ehitis või selle osa oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt kümme protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. See tähendab, et kui ehitise või selle osa soetusmaksumus oli enne parendamist üks miljon krooni ja parendustega seotud kulutusi tehti 1,1 miljoni krooni eest (soetusmaksumus üks miljon krooni + 10% sellest) või rohkem, on tegemist olulise parendusega.
Kahe seaduse sätteid võrreldes võib seega jõuda ka järeldusele, et olulise rekonstrueerimise ja olulise parendamise üks erinevusi peitub hoopis vastava töö maksumuses.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
