Samuti on tegemist suhtelise mõistega ehk kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest ja sellest, mida keegi konkreetses olukorras liigkasuks peab. Vabaturumajanduse tingimustes üldjuhul sellised piirangud või määratlused ka puuduvad. Erandina on konkreetsemaid piiranguid seatud laenulepingutele. Ameerikas on selliseid piiranguid teada küll juba 20. sajandi algusest, kus tagatiseta kiirlaenud hakkasid ulatuslikult levima ja intressid muutusid samuti väga kõrgeks. Eelmise sajandi esimestel kümnenditel hinnati, et iga viies USA perekond oli säärastel tingimustel laenu võtnud.

Nagu öeldud, ei ole tehingu tingimustele seatud piirangud siiski avatud ja vaba turumajandusele üldiselt kohased. Nii on selgelt ebamõistlikel ja tasakaalust väljas olevatel tingimustel sõlmitud lepingute kehtetust või tühisust üritatud reguleerida eelkõige heade kommete või avaliku korraga vastuolus olemisest lähtudes. Nii ütleb ka äsja muudetud tsiviilseadustiku üldosa seadus, et mis tahes tehing on heade kommetega vastuolus, kui üks pooltest teab, et teine pool teeb tehingu oma erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Heade kommete kohaselt

Lühemalt öeldes on tühised tehingud, mis on tehtud teise isiku raskeid asjaolusid ära kasutades või mille puhul poolte kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Viimasena öeldu alla peaks teoreetiliselt kuuluma ka nn liigkasuvõtmine, kuid loomulikult otsustab seda vaidluse korral ja konkreetseid asjaolusid arvestades ikka kohus.