Tegemist on igati õiguspärase ja ka seaduses reguleeritud võimalusega. Meeles tuleb pidada, et ettevõtte üleminek ei tähenda ilmtingimata äriühingu omandi üleminekut ega omandisuhete muutust. Äriühing, kellele ettevõte kuulub, võib jääda tegutsema ka pärast ettevõtte võõrandamist – selle üleminekut.

Niisiis on oluline teha vahet ka ettevõttel ja äriühingul. Samuti tuleks teada, et ettevõtte omanik võib peale juriidilise isiku olla ka füüsilisest isikust ettevõtja. Kindlasti ei tohi ettevõtet ka ettevõtjaga segamini ajada, kuigi keeleliselt on tegemist sarnaste mõistetega.

Kehtiva seaduse järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega on tegemist tervikuga – nt võib ettevõtteks olla tootmisüksus koos sinna juurde kuuluvate seadmete, hoonete, lepingute ja töötajatega. Juhul kui ettevõte koosneb mitmest organisatsiooniliselt terviklikust üksusest, nimetatakse neid käitisteks. Nagu ettevõtte üleminekulgi, on võimalik üle anda ka käitist ehk ettevõtte osa.

Negatiivse varjundiga

Üleandmise käigus antakse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja lepingud ettevõtte omandajale üle vastavalt kokkulepetele ja konkreetsete asjaolude kohta kehtivatele seadustele. Näiteks tuleb töötajate üleminekul lähtuda ka töölepinguseadusest.

Seega on ettevõtte üleminek seadusega reguleeritud tavapärane tegevus. Kindlasti ei tohiks sellele omistada ühtegi negatiivset varjundit, nt võimalike maksuvaidluste või pettuste puhul, mis on hoopis teine teema.