Loomulikult ei saa enda nimele registreerida juba kellegi teise poolt varem registreeritud kaubamärki. Samuti on veel mitmeid reegleid, mis võivad registreerimist takistada, nt varem kasutatava kaubamärgi üldtuntus või kaubamärgi kattumine teise ettevõtte ärinimega.

Kaubamärgi registreerimine ei ole kunagi kohustuslik, kuid annab selle omanikule kindlasti õiguskindlust ja võib lisada kaubale väärtust. Registreerimine annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada identset kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Registreerimata kaubamärgi omanikel ei ole õigust piirata oma kaubamärgi kasutamist.

Erandiks on olukord, kus registreerimata kaubamärk on saavutanud kasutamise aja jooksul üldtuntuse. Üldtuntuse hindamisel tuleb lähtuda mitmest kaubamärgiseaduses toodud põhimõttest, kuid kokkuvõttes tähendab see, et kaubamärk on enamikule Eesti elanikkonnast tuntud.

See, kas kaubamärk on üldtuntud või mitte, jääb tavaliselt patendiameti või vaidluste korral kohtute otsustuspädevusse. Sõltub sellest, millises olukorras on üldtuntust vaja hinnata. Üldtuntud, kuid registreerimata kaubamärk annab selle omanikule samasugused õigused nagu registreeritud kaubamärk.

Kümneaastane kehtivus

Kaubamärgi registreerimiseks tuleb esitada patendiametile registreerimistaotlus. Seda saab teha nii traditsiooniliselt paberil kui ka elektrooniliselt vastava portaali kaudu patendiameti kodulehel. Õigus registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib kümme aastat registreeringu tegemise kuupäevast.

Juba mitu aastat kehtivad EL-i liikmesriikides ühel ajal riigisisesed kaubamärgid ja Eu-roopa Ühenduse kaubamärk. Viimati nimetatu registreerimine annab geograafiliselt laiema kaitstuse ja on võimalik samuti patendiameti kaudu.