Näiteks kehtivad juba seadusest tulenevad piirangud delikaatsete isikuandmete avaldamisele. Keelatud on eraviisiline jälitustegevus ehk seadusliku õiguseta teise inimese jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil. See aga, mis ei ole keelatud, on lubatud.

Riigikohtu hiljutises lahendis, mis puudutas vaidlust kriminaalasjas lubatavate tõendite üle, jõuti seisukohale, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada.

Seega pole tegemist ka karistatava teoga. Kui selline tegevus oleks keelatud, tuleks ilmselt mõelda sellelegi, kas automaatvastajasse või kõneposti salvestatud sõnumid ja nende kuulamine on samuti keelatud. Õnneks niikaugele siiski minna ei tule.

Eetika küsimus

Põhiseadusest tulenevat põhiõigust edastatavate sõnumite saladusele kaitseb ka karistusseadustik. Täpsemalt on kuriteoks kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumine. Soovi korral võiks seda ilmselt tõlgendada ka meelevaldselt ja laiemalt kui on seaduse eesmärk. Kuid kohus täpsustab ka seda. Nimelt saab karistusseadustiku järgi süüdlaseks olla vaid see, kes ise ei olnud sõnumi saaja ega saatja. Sellest järeldab kohus täiendavalt, et seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele saadetud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest.

Täienduseks tuleks küll rõhutada, et delikaatsete isikuandmete avaldamisele seavad seadused siiski piiranguid ja andmete avaldamine võib mõnelgi juhul olla seotud eetiliste küsimustega. Enda või endale saadetud sõnumite salvestamise lubatavuse küsimus on aga kohtulahendi abil kindlasti selgem.