•• Kuidas ning millises järjekorras võlausaldajate nõuded rahuldatakse?
Võlausaldajate nõuete rahuldamist käsitleb pankrotiseadus, mille järgi on enamik võlausaldajate nõudeid võrdse tähtsusega ning seega ei tasu karta, et näiteks maksunõue saab suuremas ulatuses rahuldatud kui kaupleja nõue tarnitud kaupade eest tasumiseks. Kui vara jätkub, makstakse kõigile, kui ei jätku, ei maksta. Kui jätkub vaid osaliselt, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega (protsent nõude suurusest).
Kindlasti tuleb aga arvestada, et enne pankrotivõlausaldajate (võlg tekkinud enne pankroti väljakuulutamist) nõuete rahuldamist kaetakse pankrotivarast veel mitmeid pankrotiga seotud nõudeid. Näiteks kuuluvad siia nõuded, mis tulenevad tagasivõitmise tagajärgedest ning pankrotimenetluse ajal võlgniku majandustegevuse jätkamisest, samuti halduri tasu ja kulutuste hüvitamine. Seega võib tekkida olukord, kus võlgniku varast jätkub ainult pankrotimenetluse kulude katmiseks.
Edasi kuuluvad nõuded rahuldamisele järgmiselt: esmalt pandiga tagatud nõuded, seejärel muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded (töötajate nõuded, tarnijad, maksuamet jne) ning viimases järjekorras ka tähtaegselt esitamata, kuid siiski tunnustatud nõuded.
Lisatagatisena võivad töötajad pankrotihalduri taotlusel saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise saada kätte ka töötukassast.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
