Lühivastus küsimusele oleks, et uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumine ei muuda kohtumenetluse eesmärke ning kindlasti saavad kõik, ka praegu veel pooleli olevad vaidlused lahendi, kuid paljuski tuleb arvestada juba uue seaduse sätteid.

Üldine põhimõte on see, et uue seadustiku jõustumise hetkel pooleli olevad menetlused jätkuvad üldiselt juba uue seadustiku reeglite kohaselt. Kõik tsiviilasja menetlustoimingud tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Küll on siin ka mõned erandid.

Näiteks pooleliolevate menetlustähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda nendest tähtaegadest, mis kehtisid tähtaja kulgema hakkamise ajal kehtinud seaduses. Seega saab enne uue seaduse jõustumist alanud tähtaegade korral teha menetlustoiminguid seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähtaegade arvutamise reeglite kohaselt.

Samuti ei muutunud uue seadustiku jõustumisega seni kehtinud seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja -pädevus. Kõik vaidlused, mis menetlusse on võetud, ka lahendatakse. Poole pealt ning pelgalt selle tõttu, et vahepeal tuli uus seadus, ühtegi menetlust ei lõpetata.

Ka kohtukulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel tuleb lähtuda reeglitest, mis kehtisid kohtumenetluse alguses ehk varasemas seaduses.