•• Mis leping on NDA?
Viidatud lühend tuleneb ühe lepinguliigi (Non-Disclosure Agreement) ingliskeelsest nimetusest. Eesti keelde võiks selle tõlkida kui konfidentsiaalsuskokkuleppe või saladuses hoidmise lepingu. Lisaks nimetatakse säärast lepingut mõnikord ka kui Mutual NDA-d (mõlemad lepingupooled on üheaegselt nii konfidentsiaalse informatsiooni saajad kui ka avaldajad) või lihtsamalt Confidentiality agreement’i.
Selliseid lepinguid kasutatakse palju näiteks tehnoloogiaarendusega seotud valdkondades, kus pooled vahetavad sellist informatsiooni, mida ei kaitse veel patent või muu selline õiguskaitset tagav vahend, kuid millel võib olla siiski oluline majanduslik väärtus. Ka sõlmitakse konfidentsiaalsuskokkulepe tavaliselt lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kui hiljem on eesmärgiks sõlmida näiteks litsentsileping sama teabe kasutusõiguse loovutamiseks. Nii on infot saaval poolel võimalik näiteks enne litsentsilepingu sõlmimist uue toote kirjeldusega tutvuda, kuid mitte seda enne kasutama hakata ega kolmandatele isikutele avaldada.
Eesti võlaõigus täpselt NDA-le vastavat lepinguliiki ei tunne, kuid sarnased põhimõtted on siiski kasutuses just litsentsilepingute puhul. Samuti keelab võlaõigusseadus lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikul avaldada teistele isikutele või ise pahauskselt ära kasutada temale läbirääkimiste käigus teatavaks tehtud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele. Probleeme võib siin tekitada “avaldamisele mittekuuluvate asjaolude” määratlemisega, lahenduseks sobibki näiteks saladuses hoidmise leping.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
